Kaks sõrmust

Tulin trennist, mees valmistas seenesuppi ning tita kõikus tema kõrval oma toolis.

"Kuidas teil siin läks?" küsisin.

"Ei lää-inud," ütles mees.

"Kas see tähendab, et ta läätas või ta ei läätanud?"

"Ei läätanud."

*

Kui ostsime Lidlist sõõrikuid ja ma lasin enda omad mikrokas soojaks...liiga soojaks, nii et sööma hakates valgus ühe seest šokolaad igale poole laiali. Mees sai naerda  - isegi mu sõrmused olid selle šokolaadiga koos.

Päev hiljem oli köögilaual lahti Ekspressi pulmaeri, leheküljelt "Kuidas hoolitseda oma kihlasõrmuse eest". Ma hakkasin nii naerma seda nähes. Mees väidab, et see oli juhus, aga naljakas juhus siis.

*

Üldsegi, ma kannan kahte kihlasõrmust, mis on suht-koht identsed. Asi juhtus nii, et kõigepealt sain ühe sõrmuse, mis osutus neljanda sõrme jaoks liiga suureks, nii et hakkasin teda lihtsalt keskmises sõrmes kandma. Nii oli mugavam ka, sest ma pole varem neljandas sõrmes sõrmust kandnud ja tundus harjumatu. Mingi kuu või paar hiljem hakkasin sõrmust hommikul keskmisesse sõrme panema ja no ei lähe. Tee, mis tahad, ei lähe. Mõtlesin, et kas ma olen lolliks läinud või mis. Ühe ööga ei paisu ju sõrmed niimoodi. Siis nägin silmanurgast, et mees vaatab mind kavala näoga.

"Kas sa... kas sa vahetasid sõrmuse ära?" küsisin kõhklevalt. Ta hakkas naerma.

Ta oli tõepoolest ostnud uue sõrmuse mu neljanda sõrme mõõdus ning salaja mu ehtekarbis ära vahetanud. Ma olin hämmingus, et seda küll vaja poleks olnud. Sõrmused on pärit eri poodidest, aga sama motiiviga. Kui ütlesin, et oleksin vabalt võinud seda keskmises sõrmes edasi kanda ning et ma polegi neljanda sõrme omaga harjunud, nägin, et mees vajus natuke norgu. Siis lubasin kähku, et võin ju proovida, äkki harjun ära. 

Ja kahe päevaga olin harjunud ja käsi ei tundunud enam imelik, kui midagi neljandas sõrmes oli. Siis aga, kuna mees seda eelmist kuhugi tagastada ei soovinud, mõtlesin, et miks ma ei võiks samahästi neid mõlemaid kanda? Mul oli nagu Bilbo Bagginsil: "After all, why shouldn't I? Why shouldn't I keep it?"

Nüüd kannan dekadentlikult ühte sõrmust vasaku käe neljandas ja teist parema käe keskmises sõrmes. Ainult kui küüntesse lähen, siis võtan ühe neist ära, et ta midagi ei küsiks:D

*

Sõitsime autos ja ma vaatasin mõtlikult ees sõitvat Tallinna linnaliinibussi, mis kuulutas: "Tallinn, roheline pealinn!"

"Aga miks... miks üldse on riikidel pealinnad?" mõtisklesin valjusti. "Milleks neid vaja on?"

Mees ei osanud midagi tarka kosta.

"Neid tõesti pole millekski vaja," jõudsin järeldusele. "Valitsus võib ju olla mistahes linnas. Milleks tal üldse seda tiitlit vaja on? Naljakas. Vean kihla, et sellele pole sa kunagi mõelnud," viskasin võidukalt.

"Ei. Ei saa öelda, et oleks," ütles mees pilklikult.