Ma olen endale viimasel ajal nii palju igasuguseid aegu kellegi juurde kirja pannud. Massaaž, silmaarst, hambaarst, mingis kuus on teater, märtsis läheme Tiina ja Mariliga spasse ning täna helistas Liis ja teatas, et aprillis läheme Pärnusse spasse tema ja emaga. Nad olid juba eos meile toa kinni pannud.
Selline asi mulle sobib.
Ja see fakt, et mõlemas spas on hinna sees kaks hooldust, millest üks on minu jaoks kindlasti massaaž, on ka super. Praeguseks olen käinud kaks korda Viljandi pimemassööri juures. Teine kord palusin tal juba eos hästi palju mu õlgu teha ja seda ta ka tegi, aga mis mind häiris - ta oli väga vähe aega jätnud oma järjestikuste klientide vahele. Õieti vist üldse mitte aega, sest minust järgmine klient koputas korduvalt uksele ja nõudis sisselaskmist ning massöör muudkui hüüdis talle, et kohe ja et oodaku natuke. Ta nagu polekski sisse arvestanud seda aega, mis eelmisel kliendil kulub riidesse panekuks ja arveldamiseks jne. Nagunii oled pärast massaaži natuke uimane ja tahad rahulikult võtta, mitte insta sealt laualt üles karata ja välja joosta.
Mina igatahes rebisin suure rahmeldamisega oma kleidil mingi õmbluse katki ja sellepärast ei jäänud mulle tollest korrast lõppeks kõige parem emotsioon.
Nüüd tahan juba uuesti minna, aga seekord kellegi teise juurde, ja hoopis jalamassaaži. Homme helistan.
Alati homme. Ma olen jube kehv selliste aegade kinnipanija. Kuigi selleks tuleb ainult telefon kätte võtta ja see kulutab ühe minuti. Hambaarsti aega "panin kinni" umbes ühe kuu. Ja silmaarsti oma kaks kuud.
Igatahes käisin ühe prillipoe silmaarsti juures. Mõtlesin, et mul vist ikka vaja päris silmaarsti päris haiglas, aga alustuseks läksin ikkagi prillipoodi. Seal oli ka arst, aga ta ise ütles mulle, et täidab seal ainult optometristi ülesandeid, st kirjutab välja prille ja läätseid.
Põhimõtteliselt ma läätseid kanda enam ei saa. Valus on, silmad on kuivad ja läätsed hõõruvad. Eks ma oma loogika järgi eeldan, et olen neid aastaid järjest liiga palju kandnud, silmadele liiga vähe puhkust andnud jne. Arvutis olen ma ka alati liiga palju.
Ja mõtlesin siis, et vähemalt võiks ma endale lahedad prillid muretseda.
Arst oli selline no-nonsense. Selline... väga asjaliku olemisega naine. Ma esitasin talle hästi palju küsimusi läätsede ja silmatilkade kohta, aga läätsedest ta põhimõtteliselt mulle eriti rääkida ei tahtnud ega öelnud ka, et ma neid kanda ei või. Ütles, et kui kanda, siis ainult ühepäevaseid, mis on kõige parema hapnikuläbilaskevõimega. Ja rõhutas mitu korda, et oma silmade ja muidu tervise puhul tuleb investeerida kõige paremasse ning läätsede ja prillide puhul eelistada kvaliteetseid. Ja läätseid mitte kunagi netist tellida (seda tegin jälle küll ja küll).
Prillide puhul mul seda muret kurta polnud, et praegused liiga nõrgad oleksid. Natuke ta pani ikkagi tugevust juurde, aga mitte palju. Luges veel sõnad peale, et kui juba mingi ekraani taga olla, siis eelistada kindlasti arvutit, mitte telefoni.
Siis ütlesin ma, et tahaks mingeid täiendavaid uuringuid nö päris arsti juures, ja ta pani mulle iseenda juurde Viljandi haiglasse märtsikuuks aja. Mingi silmapõhjade uurimine. Põhimõtteliselt minu miinuse juures on päris tõenäoline, et mul on nõrgad silmapõhjad, ja neid ei tohi kuidagi pingutada. Sünnitada mul näiteks poleks soovitatav. Ega raskeid asju tõsta. (Holla, töö! Ma lähen lihtsalt järgmine kord ja ütlen, et mina enam ühtegi kasti ei tõsta. Yolo. #instavallandatud)
Siis viskas ta mu välja ja ma läksin saali prilliraame uurima. Seal on päris hea valik ja kõik raamid on nii ilusad. Kusjuures seal on hea teenindus ka. Üks naine kogu aeg tšillis minu juures ja pakkus oma abi. Sealjuures oli ta päris osav, sest mingi hetk pööras ta mu tähelepanu natuke kallimate raamide juurde ning just sealt ma omad välja valisin. Aga seal olid tõesti veel eriti kenad raamid, nii et ma ei kurda. Ja ühed, mis mulle kohe meeldisid, meeldisid talle ka kohe, ja otsus oligi tehtud. Olin tegelikult plaaninud korraga kahed prillid osta, et mul oleks vaheldust, nüüd, kus läätsed on suht mängust väljas, aga jäin praegu ühtede juurde. Esiteks olid need päris kallid ja teiseks saan ma hiljem veenduda, kuidas nad mulle igapäevaelus sobivad, ning teised raamid kunagi hiljem osta. Vastavalt siis kas julgemad või tagasihoidlikumad.
Lisaks ei pidanud ma korraga kahe raami suhtes otsust tegema. Otsuste tegemine on nii väsitav :D
Ja see naine oli tõesti üliarmas teenindaja. Ta arvutas mulle kohe välja, kui palju ma praegu saaksin allahindlust (mingi kampaania on seal kogu aeg), aga ütles, et järgmine nädal on neil naistepäeva puhul parem kampaania, kus saab alla nii raamide kui klaaside pealt, ja sellega võidaksin ma rohkem. Soovitas mul nädala pärast tagasi tulla. Minu kärsitu loomus nõudis, et ma kohe tellimuse sisse annaksin, aga praktiline pool sai ikka võitu, sest rahalises pooles oli võit täitsa olemas.
Ta pani need raamid mulle kenasti kõrvale. Kui samal päeval silmakontrolliga mitte prille osta, siis maksab visiit 10 eurot, aga teenindaja isegi ei võtnud minult seda kümmet eurot, vaid ütles, et te ju nagunii tulete ja tellite.
Vot see oli hea teenindus. Lahkusin poest, naeratus näol. Ja need prillid tõesti meeldivad mulle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar