Igaüks võib joonistada!

Sõin just maailma parima lõunasöögi: pasta koos juustu, kirsstomatite, avokaado, ubade ja hapukoorega, kõrvale rüüpasin suurest veinipokaalist granaatõunamahla, ühesõnaga tegin fancyt. Kõrval põles selline sulnis küünal:

Selline toit teeb mind üliõnnelikuks, sest see on lihtsalt nii hea!

Mirjamilt sünnipäevaks saadud Apollo kinkekaartidest oli mul veel üks järel, niisiis realiseerisin selle ära. Tahtsin endale mingit raamatut joonistamisest. Londonist Tate Moderni galerii poest on pärit raamat popkunstist, millest ma eelmises postituses rääkisin. Seal oli ka meeeeletu valik joonistama õpetavaid raamatuid, üks parem kui teine. Tookord ma rääkisin endale augu pähe, et ma ei saa osta kaasa nii palju raamatuid, ja jätsin kõik need poodi. Nüüd on mul sellest tuline kahju, sest siin on taoliste raamatute valik väga väike. 

See, mille ma siiski nüüd ära ostsin, oli põhimõtteliselt ainuke omataoline.

Üks õhtu juba nokitsesin selle kallal ja täna kavatsen sama teha. Kui ma just kogemata kell pool üheksa magama ei lähe, nagu eile juhtus. #maganelumaha

Ja kaltsukast leidsin paar pluusi, mida saab hästi riita laduda kihiliselt kanda.

Woop woop!