esmaspäev, 8. veebruar 2016

Juba eos

Sõitsin eile Puhja ema, Liisu ja Pääri juurde. Viskasin insta jalad seinale, tegin endale kohvi, sõin ära pannkoogihommikust üle jäänud koogid ja vaatasin pealt, kuidas Liis ja ema hasselbacki kartuleid ja hautist tegid.
"Ma pole jaanuari algusest saadik ikka veel tilkagi joonud," uhkustasin.
"Kas sa täna tahad?" küsis ema.
Hetkegi mõtlemata vastasin jaa, sest liig on liig. 
Korkisime veini lahti ja hakkasime Scrabble'it mängima. Mõnikord on Scrabble tüütu, sest see venib ja kellelgi pole ühtegi head tähte ja kõik sakib. Seekord oli meil aga megahea mäng. Võib-olla tuleb seda alati juues mängida.

Nii nunnud sõnad

Mina võitsin! Samuti võitsin kaks ringloto mängu. Liis ja ema mängivad alati suurtele panustele, enamasti oma sünnipäevadele, ja mina mängin väikestele. Ühes mängus sai ema küll ühe suure kala ehk 35 punkti, aga ma mängisin lõpus eriti väikestele panustele ning kuna mul oli rohkem žetoone järel, kavaldasin ta ilusti paari punktiga üle.


Juba eos võitja!

Ajasin Liisu juba eos hulluks sellega, et iga lause ette ja taha "juba eos" ütlesin. Võtsin selle ütluse ühelt oma töökaaslaselt ning olen seda nii palju kuritarvitanud, et selsamal töökaaslasel on minust jumala kopp ees. Aga ma ei saa midagi teha. Kui mulle mingi ütlus meeldib, siis meeldib.
"Sa ei kasuta seda isegi loogilistel kohtadel," torises töökaaslane minuga. "Sa nagu isegi ei teaks, mida "eos" tähendab." 

Mitte et meie jutt üleüldse kunagi loogiline oleks või midagi tähendaks.


Vot nii.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar