"Ted 2"

Käisin "Ted 2" vaatamas. Minu tutvusringkonnas leidub ainult mõni üksik inimene, kes sellist filmi kinno vaatama läheks, seega ma läksin üksi.

Noh, läheb täiesti samasse katlasse kui "Tedi" esimene osa. Kui meeldis esimene, meeldib ka teine, ja kui esimene peale ei läinud, pole mingit mõtet ka järge vaatama minna.

Mulle algul "Ted" muljet ei avaldanudki, aga seda üle vaadates hakkas juba natuke naljakam tunduma. Ning järje treilerit nähes panin selle kohe oma nimekirja.

Imelik oli see, et Mila Kunist enam filmis polnud, kuna ta ootas võtete ajal parajasti last. Nii kummaline, kui ühes osas abiellutakse või jäädakse kokku, ja teises osas ühte osapoolt enam pole. Sama võõristus oli ka "Kiiruse" teise osa puhul - kus on Keanu Reeves? - ja "Printsessi Päevikute" järjes, kus algul lühidalt selgitati, et Michael ja Mia on sõbralikult lahku läinud. Mida iganes.

Tedi white trash naine oli päris naljakas. Nunnu, kuidas nad aasta pärast pulmi põhimõtteliselt juba üksteist vihkasid ja üle maja roppusi karjusid, ja kuidas kaisukarule tuli mõte, et nad peaksid lapse saama, et enam ei tülitseks. Laps lapseks, lugu läks hoopis teise kanti, aga ülejäänud filmi said kaisukaru ja naine omavahel ideaalselt läbi. 

Üks päris random hetk oli üsna filmi lõpul, kui Johnny õnnetusse sattus ja Tedile teatati, et ta on surnud. Kõik jõudsid juba ta voodi ümber nutta ja liigutava kõnegi ära pidada, kui Johnny üles kargas ja karjus: "Tüng, värdjas!"

Johnny tüdruk sai šoki: "Mis kurat sul viga on?", aga Tedile meeldis nali hullupööra. Ja siis läks ukse tagant mööda arst, kes oli neile teatanud, et Johnny surma sai, ja ütles, et neil on humoorikas haigla.

Vot sedasi.

Natuke muusse auku: avastasin eile õhtul, et jubedalt tahaks endale jalavanni teha, ainult et pole kunagi pesukaussi hankinud ja mitte kuhugi polnud seda vanni teha. Olin nii kindel, et Maximas leidub pesukausse, ja lippasin pool tundi enne sulgemist sinna.

Kuradi salakaval pood. Seal ei ole pesukausse. Seal pole kunagi seda, mida vaja. Välja tulin ma "Sakala" värske numbri, kahe paki tee, suure koti murelite, sihvkade ja suure plastist asjade hoiukarbiga. Mõtlesin, et kõlbab see ka. Ja hiljem saab seal asju hoida. Asju on mul küll.

Kodus pistsingi jalad karpi ja lugesin "Sakalat". Olen hakanud seda mõnikord ostma, sest nii põnev on end väikelinna intriigidega kursis hoida. Või õieti mitte. Aga kui kuskil juba elada, miks mitte nende lehti lugeda.