Valasin kahele mehele lauas õlut. Üks tellis juurde: "Palun väike õunamahl. Roosa kõrrega."
"Kas lapsele ka midagi?" küsisin ma.
"See ongi lapsele..." alustas mees, enne kui ta sõber irvitama jõudis hakata.
"Well played!" ütles sõber ja ma läksin muiates lauast minema.
Pärast püüdsid nad mulle tagasi teha.
"Siin õunamahlas polnud üldse viina," kurtis mees. "Laps hakkas nutma."
Teises lauas jõuti nimesilte lugeda ja märgata, et meil töötab praegu kaks Anne-Maid.
"Kas teil peavad kõik Anne-Maid olema?"
"Meil on see nõudmiseks, et üldse siia tööle saada," vastasin ma. "See meesteenindaja, tema on ka tegelikult Anne-Mai."
Tüngadest aga nii palju, et üks tüdruk kurtis, et tal üks pluusinööp kadunud.
"Saabki rohkem tippi," ütles Nati.
Ma lõin sekka: "Mäletad seda korda, kui sa üldse ilma pluusita tööl olid? Kakssada eurot tippi."
"Kakssada nelikümmend isegi," ütles Nati.
Tüdrukul jäi suu lahti: "Päriselt olid ilma pluusita tööl?"
Ja niimoodi tekivadki kuulujutud.
Täna algab Viljandi Folk, aga mina sõidan hoopis minema, Tiina juurde. YOLO.
Hea :D
VastaKustuta