Anne-Mai beebiblogi

Täiuslikkus hommikusöögi kujul

 Kõik mu uued riided:

Need püksid on niii mugavad

Tegin eile suuremat sorti koristuspäeva, pesin kaks masinatäit riideid, korrastasin sahtleid ja pesin isegi aknaid. Elan esimesel korrusel ja akende pesemiseks pean ma välja minema. Kui ma neid sügisel pesin, siis üles ronima ja kõrgemalt pesema ma küll ei vaevunud. Ülemised aknad olid küll sellises seisus, et neist ei läinud läbi. Eile siis tirisin tooli välja ja tegin puhta töö. Naaber käis mind manitsemas: "Tüdruk, ära alla kuku! Madalalt kukkumine võib veel see kõige hullem olla."

Mõtisklesin selle üle natuke. Ei, ma ei usu. Mida kõrgemalt kukud, seda hullem. 

Ülejäänud päeva, kui ma aknaid avasin või sulgesin, olin hämmingus, kui läbipaistvad need on.

Anderseni muinasjutud edenevad üpris visalt, sest ma loen samal ajal kolme raamatut veel. Ja see raamat on lihtsalt nii paks. Samuti on Andersen osutunud küllaltki veidraks inimeseks. Näiteks üks lugu, peakirjaga "Kured", kus väikesed poisid tegid nalja kurepoegade üle, lõppes nii, et pojad kasvasid suureks ja kure-ema tegi ettepaneku, et nüüd nad toovad igale lapsele väikese õe või venna, aga poisikesele, kes nende üle kõige rohkem oli naernud, toovad surnud venna, ja nutku ta siis. Aga poiss, kes neid oli kaitsnud, talle toovad nii venna kui õe. Ning kuna tolle nimi on Peeter, saab edaspidi kõigi kurgede nimeks olema Peeter, lõpetas kure-ema võidukalt.

Okei siis...