Viljandis on hansapäevad ning kaks esimest neist on mul täitsa vabad. Käisin linna peal päeval ja õhtul seda melu nautimas. Nii mõnedki turistid olid juba tuttavad, sest nad olid meil söömas käinud. Üldse on linna peal nii palju tuttavaid nägusid, sest et linn on väike.
Avarongkäigus olid mingi saksa linna esindavad puhkpille mängivad vanamehed. Nad olid nii vahvad, igaüks neist nagu pasunat puhuv jõuluvana. Mul kiskus nägu nii naerule, kui neid vaatasin. Üldse oli päris meeleolukas. Homse päeva veedan kindlasti ka linna peal.
Palgapäev on mõnus. Mulle meeldib raha kõrvale panna, mulle meeldib iga kuu tsipa erinevatele loomade varjupaikadele annetada, ja mulle meeldib šopata. Täna ostsin endale Anttilast uue ilusa punasekirju voodipesukomplekti ja raamatupoest "Minu California". Ehkki ma olen "Minu"-raamatuid lugenud terve hulga, oman ma neist vaid mõnda üksikut. Neid, mida ma oman, nende teema on mulle ikka väga korda läinud, ja tegelikult neid olen ma ka ikka ja jälle üle lugenud. Kogu Ameerika-teema on mo jaoks nii huvitav. "Minu Las Vegas" näiteks oli väga hea, esiteks selle pärast, et autor läks Ameerikasse algul au pairiks ja ma suhestusin selle teemaga hästi, aga juba poole raamatu peal ta lahkus oma perest ja edasi olin juba huvitav tema olelusvõitlus, kuidas ta hakkama sai, raha teenis ja elukoha leidis, endas kahtles ja ikkagi sinna edasi jäi.
"Minu Californiat" poleks ma tingimata just ostnud, kui ta raamatukogus olemas oleks olnud, aga ei olnud. Ja nii palju, kui olen lugeda jõudnud, on ta hea. Kogu Silicon Valley teema on nii glamuurne.
Igatahes, peale rongkäiku hüppasin korraks töökaaslaste juurest läbi ja jõin klaasikese valget veini.
"Üks laud küsis mult täna, kas ma teen oma unistuste tööd," säras üks töökaaslane. "Sest ma olevat selles nii hea."
"Nii armas!" Jäin natukeseks mõttesse. "Minult küsis üks laud eile, kas ma olen purjus. Sama hea, eks?"
"Põhimõtteliselt."
Teine töökaaslane, kes kõrval seisis, küsis suurisilmi: "Päriselt või?"
"Issand jumal," pahandas esimene, "jälle sa jääd kõike uskuma."
Ta on viimasel ajal tõesti kogu mu jauramist uskuma jäänud nagu mingi nuub.
Aga kui me pikalt tööl oleme olnud, siis on kogu meie jutt jauramine, sisutu ja mõttetu. Kui keegi on teist või (harva) kolmandat päeva järjest tööl, siis õhtuks läheb lappama. Mida väsinum inimene on, seda rohkem ta naerab ja lolle nalju teeb, vähemalt meil on küll nii.
Ükspäev astusime ühe kokaga töölt välja ning ta tegi märkuse ühe hansalava kohta: "Ongi telk püsti." That's what she said!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar