Olen viimastel päevadel olnud mingis imelikus tujus. Jõudu ei ole, meeleolu on halb, ärritun kiiresti. Kell oli juba üks päeval, kui ma vaikselt mõtlema hakkasin, kas täna üldse teki alt välja tulen ja midagi asjalikku teen.
Õnneks tulin ja õnneks tegin. Tuletasin endale meelde, et energia sünnib energiast: kui ma end ei liiguta, jäängi uimaseks. Pesin pesu ära ning läksin banaanide, nektariinide ja suure veepudeliga varustatult Lossimägedesse "Minu Californiat" lugema. Avastasin väljast täiusliku suvepäeva. Mõnus soe päike, natuke mahedat tuult... Panin jalga oma H&Mi püksid ja selga musta maika ning mul oli nii absoluutselt mõnus.
Naljakal kombel jalutas mulle vastu palju inimesi, kes kandsid pikki pükse, jakke ja kaelas salle. Seekord ei olnudki mina külmavarese rollis.
Sain esimest korda sel suvel natuke jalgu ka päikesele näidata. Olin lühikesi pükse kandnud küll, aga sukapükstega. Kaheteistkümnes juuni...Hm... Selle tempoga saan sel aastal ujuma umbes augustiks.
"Minu California" sain läbi. See on täpselt selline päikeses lugemise raamat, hoogne, huvitav ja positiivne. Autori ja tema perekond on fotode järgi otsustades nii ilusad. Nii californialikud. Autor, Ede Schank Tamkivi, isegi mainis raamatus, et ta sõbrannad hakkasid talle viitama kui Barbiele.
Kuna perekond elas esimese aasta pereisa õpingute tõttu Silicon Valleys, on hästi palju juttu tehnoloogiasaavutustest, uutest äppidest, kõigest muust trendikast, mis Californias in on. Ma kuidagi suhestusin nii hästi Edega, sest ta meeldis mulle kui inimene. Vahel lasi paista oma ebakindlusel, et abikaasa ja perega kaasa kolides kaotas ta justkui oma rolli ühiskonnas ning pidi hakkama koduseks emaks, vahel aga tundus ülienesekindel:
"Just mina olengi see naine, kes suudab olla pilvitus abielus ülihõivatud ja -nõutud mehega, suudab anda parima kasvatuse kahele ilusale ja andekale lapsele, suudab jätkata enda kõiki uksi avatuna hoidvat haridusteed ning teha säravat karjääri, parem veel mitmel ametikohal korraga!"
Kogu see pere tundus lihtsalt nii aktiivne, nii asjalik. Tegid sporti, reisisid, murdsid tööd teha, korraldasid üritusi, võtsid osa, huvitusid...
Ei noh, tore raamat.
Mina aga läksin edasi veel Pärimusmuusika Aida väliterrassile, sirutasin jalad välja, nautisin lattet, rummikooki ja jätkuvat päikest, šoplesin natuke Männimäe Selveris, ostsin terve kilo maasikaid, koristasin ära kodu ning tegin korralikult süüa. Nii tore, kuidas ühest loppis päevast võib saada asjalik päev. See päikeses veedetud aeg lihtsalt laadis mu patareisid nii hästi.
Ning võib-olla on oma osa ka toiduainetel, mida olen viimastel päevadel püüdnud hoolega manustada - kõik, mis sisaldab rauda. Granaatõunamahl, maasikad, oad, seesamiseemned, sihvkad, avokaado... Loodame, et midagi neist ka mõikab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar