Kui eile kodust välja astusin, oli parajasti suvine ja soe. Viie minuti jooksul jõudis minna külmaks ja tuuliseks, nii et kui ma töölt läbi hüppasin, et võtta kaasa oma sinna ununenud pudeliavajat - seda läheb vaja! - märkis töökaaslane judisedes, et tal on külm isegi mind vaadates.
Just nii ma riides olingi, ainult kampsunike peal. Kui ma Rimist välja hakkasin astuma, puhkes väljas padukas. Vangutasin pead ja taganesin ruttu tagasi Uku Keskusesse.
Veetsin aega oma lemmikus kesklinna pitsakohvikus, kus on alati sõbralik ja kiire teenindus ning hea toit ja kus mulle nüüd alati tuuakse arve "püsikliendi soodustusega". Valget teed serveeritakse imepisikese nunnu kannukese meega ning mulle meeldib alati seal seda magusat teed juua ja oma raamatuid lugeda.
Rahva Raamatus leidsin uute raamatute sektsioonist oma ekstaasiks Sophie Kinsella viimase Ostuhullu-raamatu. See on tegelikult juba pool aastat vana, ilmus sügisel, aga mitte kuskil pole seda varem saada olnud!
 |
| Ajuvaba ja lõbus nagu alati |
Õhtu lõpetasin Youtube'ist akupunktuuri ja refleksoloogia teemalisi videosid vaadates, püüdes samal ajal guugeldada, kas refleksoloogia (jalatalla punktide mõjutamine ja uskumine, et need omakorda mõjutavad erinevaid piirkondi kehas) on teaduslikult tõestatud. Ma hästi ei usu, et on, aga vaatasin ikkagi ära pika venekeelse video ja tegin markeri teise otsaga oma jalal kaasa.
Täna kähku poest läbi käies olin selga pannud seeliku, aga sain kohe aru, et see lootus ei ole ennast õigustanud. Kui Tiinale bussi vastu hakkan minema, siis jäävad teksad. Ja jope. Võib-olla talvesaapad ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar