Veebruar esimene

Sünge talvine Inglismaa

How QUAINT!

Annalyse hakkas endale juua valama ning hetkel, kui vesi klaasi puudutas, karjatasin ma "Eeeeeeeeeeiiii...." ning kui ta mulle pilgu heitis, kehitasin õlgu. Mina ka ei tea.

"You're weird," ütles ta maha istudes. "All kinds of weird."

Ja siis ta kordas ta seda, et ma ikka aru saaksin.

Poisil oli nädalane Wii-pultide keeld ning eile ta karistus lõppes ja ta sai need tagasi, seega kohe peale koolist tulekut kadus ta oma tuppa ja terve ülejäänud õhtu me teda ei näinud, ainult kuulsime karjeid nagu "Mine!" ja "Ei!" Ainult õhtusöögi ajal käisin üleval halamas, kui palju ma kartulipudru, vorstide ja juustuga lillkapsastega vaeva olin näinud, ja ta tuli juba umbes kümne minuti pärast alla.

Ma ei ütle midagi, sest minu poolt oleks see silmakirjalik. Ma olen täielik arvutisõltlane.

Me teised tegime filmiõhtu šokolaadikoogi ja jäätise... ja Matrixiga. Klassika! Me emaga ilastasime jälle Keanu üle. Ta oli nii noor ja ilus... Tüdruk läks ema kaissu ja ema tegi mulle oma diivanilt võidukaid nägusid. Üks teine päev, kui meil oli filmiõhtu, oli poiss ema ja tüdruk minu kaisus nagu vanasti, ja ema tegi mulle kogu aeg grimasse ning turtsatas üleolevalt.

"Our couch is better looking!" teatas ta. Jep, ta ongi kiiksuga (sest meie diivan ruulis rohkem). Vaatasime tookord filmi nimega "White house down", millest ma varem kuulnudki polnud, aga igatahes nüüd sain kuulma ja kahjuks ka nägema ja see sakkis sajaga. Esiteks oli peaosas Channing Tatum, mis ütleb piisavalt. Ma vihkan seda tüüpi, ta on nii edev ja blah. See šokeeris alati ema ning iga natukese aja tagant päris ta: "Kas sulle juba meeldib Channing?"

Ja mina vastasin: "Nääh, ma soovin, et ta juba kuuli saaks."
Lisaks oli filmis täiesti ettearvatav stsenaarium ja naeruväärne dialoog. Peategelane on lahutatud ega saa oma teismelise tütrega läbi, järgneb pingeline pantvangikriis ning ükski peategelaste poole lennutatud sajast tuhandestv kuulist ei taba märki. Ma soovin, et vähemalt üheski filmis kulmineeruks selline asi mitte imalate sõnade ja taasavastatud lähedusega, vaid näiteks keegi võiks kuuli saada. Miks lapsed peavad Hollywoodi filmides sellised pühad lehmad olema, kes iialgi surma ei saa? Minu jaoks oleks see väga värskendav olnud. Ma ei teadnud, kas ma soovisin rohkem, et terroristid teeks otsa peale Channingile või tema tütrele. Kuigi üks ei sega teist!

Mis nimi see Channing üleüldse on? Anna abi.