Kräu

Käisime eile enne laste isa juurest pealekorjamist Colchesteris, sest ma ei olnud kunagi käinud ja ta on tee peal nagunii. See linn olevat enne Londonit Inglismaa pealinn olnud, aga siis sai London tänu Thamesi jõele tähtsamaks. Igatahes tundus kena linnake. Me jõudsime umbes-täpselt siis, kui kõiki poode hakati sulgema, nii et mõnes üksikus jõudsimegi ringi vaadata. Väikse šopingu jõudsime teha 99p poes, kus kõik asjad on üheksakümmend üheksa penni. On olemas ka ühe naela poed, aga see on juba lihtsalt priiskamine.

Ning sõime Nando'ses. See on terve pere lemmikrestoran, sest seal pidi hästi hea kana olema. Host-ema keelas lastele mainida, et me kahekesi seal käisime, sest muidu läheks autos suuremat sorti kisa lahti.

Ma jätsin kana seekord vahele ja võtsin imemaitsva hummuse pita-leibadega. Sinna juurde võis piserdada peri-peri kastet, mis selle restorani jaoks oli vist kõige vähem vürtsikas ja leebe kaste üldse. Ma olin väga kahtlev, sest ma absoluutselt ei kannata vürtse, aga host-ema sundis. Peer pressure... Panin ainult pisikese tilga oma pita-leivale ning maitsesin, ning pidin ära surema. Kummutasin terve klaasi vett korraga alla. Ema naeris suure häälega. Seal on toitudel viis erinevat vürtsikusastet, ja tema ise tellis vürtsikuselt teise astme kana, ning sõi seda silmagi pilgutamata. 

Mulle maitseb lihtsalt sool. Kõik muu jätke ära.

Lapsed tulid autosse õhupallidega, näod naerul. Nad olid Andre sünnipäeva varakult ära pidanud. Ema küsis isalt ainult, mis Andre kingiks sai ja kui palju raha, ning pani ajama. Nad isegi ei tervita ega midagi. Kui kaks nädalat tagasi me lastele samamoodi vastu läksime ja nende isa mind tervituseks kallistas, ütles host-ema, et ta pole seda mitte kunagi varem teinud, ühegi lapsehoidjaga. Ma arvan, see oli sellepärast, et ma olin just Prantsusmaalt tulnud ja kippusin ise kõiki familiaarselt tervitama. Põsesuudlused on tegelikult armas komme.

Täna on poisi päris sünnipäev. Ta tuli alla täitsa rõõmsas tujus ja ma sain küsimise peale isegi kalli. Wohooo! Ja minu SportsDirecti kinkekaart läks muidugi asja ette. Annie oli unustanud oma kaardile sisse kirjutada ja jooksis üles, et seda kiiruga teha. Kui ta tagasi kööki hiilis, kaart selja taha peidetud, tahtis ta sünnipäevalaulu laulda, aga lõi viltu ja pani selle asemel pulmamarssi :D

Kõige lahedam kaart