Karu

Lastel on nädalavahetus isaga. Kui isa neile eile järgi tuli, hüppas Annalyse isa sülle ja hüüdis mulle: "Näed, ma ütlesin sulle, et ma olen isaga sarnane."

"Annie, ma olen su isa varem näinud," ütlesin silmi pööritades.

"Annalyse, ta on mind näinud, tüüp," ütles isa. Ma elasin seal ju kaheksa kuud.

Pealegi ei ole nad üldse sarnased, peale tõmmuka nahavärvi. Isa on kiilakas ja tüdrukul on maailmapikad juuksed. Ja erinev näokuju.

Skaipisin emaga, kui host-ema koju tuli. Tegin nad siis skaibi teel omavahel tuttavaks ning mu ema isegi tervitas host-ema inglise keeles. Wohooo! 

Praegu on siin kerged üleujutused, kogu see vihm ei mahu enam kuhugi ära. Host-ema veetis eile tunde ummikutes ning Andre jalgpall jäi ära, sest märjal väljakul ei saa palli lüüa.

Tegin kerge tiiru väljas, et reede õhtul vähemalt majast välja saada (hale katse) ning maandusin jälle kodus diivanil. Sain filmiõhtuks filmi valida ning millegipärast valisin Saag 4. Ma ei tea, miks. Vist sellepärast, et ma pole ühtegi Sae-filmi näinud ja tahtsin lõpuks üle tšekata. Kuigi kogu see teema on jõle ja üldse mitte minu jaoks. Igatahes hakkasin juba esimesel minutil oma valikut kahetsema, kui näidati väga detailselt lahkamist. Oh my... Ja kogu ülejäänud film oli lihtsalt rõve. Võib-olla olid esimesed osad paremad (mitte et ma seda teada saaks, sest ei kavatse ühtegi teist enam vaadata), aga see film oli ka pildiliselt ja süžeeliselt mõttetu. Miks inimesed üldse neid haigeid mänge kaasa mängisid? Käskigu sel psühhopaadil põrgu minna või midagi.

Väga laupäevjas on olla. Ema hakkas hommikul Andrele sünnipäevakooki valmistama, sest poiss saab esmaspäeval 12. Ta andis mulle poenimekirja kaasa: vahukoor, kondenspiim ja küpsetuspulber.

Igal laupäeval ja neljapäeval on peatänaval laat, kasutasin seda ära ja sain ühe naelaga terve kausitäie üliküpseid banaane, mmm. Ning kuskilt poest kolme naelaga pluusi, sest allahindlused on oma lae saavutanud. Püüan tavaliselt nii odavaid riideid vältida, sest tavaliselt on ka kvaliteet vastav, aga see pluus oli päris nunnu ja hind sama nagu kaltsukas. (That being said, kõik mu riided on odavalt saadud, aga enamasti kaltsukast, ja mõnikord päris heade firmade omad.)

Nüüd maandusin läpakaga raamatukogus. Mu kõrval istub mingi täiesti lambikas mees, mustad tennised jalas, kes käib iga natukese aja tagant väljas suitsu tegemas, ja siis valgub üle minu mõnus suitsulõhn. Ma ei saa mitte midagi teha, et see mulle meeldib...