Laupäev

Olen terve päeva mänginud kolimismeest/koristajat. Hommikul käisin päikesepaistes rattaga sõitmas, kui tagasi tulin, märkasin, et ema koristab maja. Abivalmis, nagu ma olen, pakkusin oma abi, aga ma ei arvanud, et see nii ulatuslikuks osutub. Tüübil oli nimelt plaanis laste toad kergelt ringi tõsta. Oo ei!! Tirisime siis ühe kapi trepist üles, tõstsime nii tüdruku kui poisi toas kaks kappi tühjaks, poisi kapp tüdruku tuppa ja tüdruku vana kapp allkorrusele... Kõik tõstmise ja tirimise tegin pmst mina, kuna host-ema ei tohi eriti midagi tõsta, tal oli paar kuud tagasi operatsioon. Siis ma sorteerisin kõik tüdruku asjad enne uude kappi panekut ära. Ema oli poisi toaga alles poole peal, kuna oli pähe võtnud absoluutselt kõik tema asjad ära sorteerida ja ebavajaliku ära visata. Mul oli igav ning koristasin terve allkorruse ära ja triikisin pesu. Seda laupäeval! Pühaduseteotus. Või ei, see käiks pühapäeva kohta...

Ema sorteeris ikka veel Andre asju ja kuulas halba tantsumuusikat. Mulle aitas koristamisest ning läksin linna ära. Kui tagasi jõudsin, oli vaja suur hulk asju pööningule panna või sealt alla võtta, milles probleem, kutsuge jõumees mina! (Ma pole kuigi tugev.) Kui ema pööningult ühte tooli alla surus, mida mina pidin alt vastu võtma, mõtlesin, et sinna ma suren.

On ju ka olemas paremaid viise laupäeva veeta?

Nüüd panin end valmis, et välja minna. Ema tuli ja ütles: "Ooh, look at you, tarting up for those boys." Ma pidin vee kurku tõmbama. Mis sõna ta just kasutas??

Mis valikut mul ongi...ükspäev küsis Annalyse, kas ma endale juba peret ei taha. Tahan küll, vastasin, ja ekspert soovitas mul selle peale ööklubisse minna.

Loen kahte raamatut korraga, ja mõlemad on head.

 

Ühest tüübist, kes Google'i algusaegadel sinna tööle läks... väga põnev

Paneme end valmis...