Annie koolis on heategevuslik laat, mille tõttu ma pool tundi varem kohale lähen ja vaatan, mida pakutakse. Ma olen pisut liiga küüniline, et heategevus mind kuidagi kõigutaks. Ja nüüd sajab vihma, nii et võib-olla ei lähe ma üldse. Tulgu ise koolist koju.
Host-ema küsis ükspäev: "Mitu pluusi Annal ometi seljas on?"
Minu kihiline riietumine on omandanud astronoomilised mõõtmed, aga mis teha.
Ema ei jäta ka igal pool minu hirmutamist. Eile kallistasin trepil Anniet ja ema läks mööda ning ehmatas mind. Ahelreaktsioonina karjusin kõigepealt mina ja teiseks Annie. Rõõmu kõigile.
Võib-olla ma peaks lihtsalt karjumise lõpetama.
Tüüp on juba nii laisaks läinud, et ei viitsi isegi päriselus vaeva näha. Lihtsalt saadab mulle teisest toas WhatsAppis sõnumi: "Boo!" ja mina saadan "Shriek!" vastu ning korras.
Muidu proovisin esimest korda O.P.I küünelakki. Ma pole kunagi saanud neid endale lubada, sest need on liiga kallid, aga kõik räägivad, et väga head. Küsisin ema oma laenuks... ja ausalt, need ei õigusta kuidagi oma 12-naelast hinda. Värv on tavaline, katmiseks on vaja kahte kihti ja maha tuleb kiiremini kui nii mõnigi odav bränd, mida mina olen kasutanud. Järjekordne purunenud unelm.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar