I'm gonna pick up the pieces
and build a lego house
When things go wrong we can knock it down
I'm gonna paint you by numbers
and colour you in
If things go right we can frame it
and put you on a wall
Oh sa pagan, kus eile oli alles logistika. Kõigil kolmel lapsel oli eraldi sünnipäevapidu. (Nüüd olen saladusele jälile saanud, miks neil peokutseid nii palju koguneb: kui sünkar korraldada, siis on kooli reegel, et tuleb terve klass kutsuda. Välja arvatud võib-olla juhul, kui on mingi spets-teema, nt tüdrukute õhtu. B eilsel ellujääja-veepommide-peol olid küll ka tüdrukud. Igatahes on see teema väga kiusamisevastane. Meil selles vanuses oli juba kindlasti tendentsi, et osa klassist kutsuti ja osa mitte.) Peale kooli viisin C-le ruttu tema riided ja kingituse ja aitasin tal vahetada, mis 4-aastase juures teadupärast "välgukiirul" käib, siis jätsin ta ühe teise ema hooleks, kes ta oma pojaga koos viis, sest meil poleks muidu kuidagi välja mänginud. Ise jooksin juba hiljaks jäänuna B ja A kooli, jooksime koju, kus nad pidid kiiruga riided vahetama ja asjad ära panema ja uuesti välja astuma. A oli oma riided hommikul välja otsinud, B, ehkki ma teda neli korda palusin, keeldus, ja keeldus ka nimetamast, mida ta kavatseb selga panna. Pole vaja vist mainidagi, et riided olid tal kadunud ja ta sattus hüsteeriasse. Ah, kuidas ma vihastasin. Siis me karjusime natuke aega üksteise peale, väga kõvasti, kusjuures muidugi olin mina süüdi. Lõpuks ma leidsin ta riided ja siis ta hakkas neid teokiirusel selga panema. A oli kõrval pisarates, et me jääme tema peole hiljaks, ja mina lihtsalt karjusin: "Aarghh!!!!!!" ja trampisin allkorrusele. Hüsteerikute kokkutulek ühesõnaga :D
Mõlemale peole me siiski jõudsime, B oma asus poole tunni tee kaugusel ühes pargis ja ta sinna jätnuna tšillisin seal üksi edasi. Just oli vihma sadanud ja kõik oli nii lopsakas ja lõhnav. Kümme väikest tiiki ja palju parte ja sillakesi... Mul tekkis kohe see õige suvetunne. Eesti suve.
Pärast korjasin B jälle peale ning me pidime R-i ja C-ga tee peal kohtuma ja autoga natuke küüti saama. R jäi hiljaks ja me läksime niisama, blond pahurdus tõukerattal ees ("See on sinu süü! Miks sa autoga sõita ei oska?") ja mina järel, korrutades endale: "Üks nädal veel, Anne-Mai...pea vastu."
R jättis ukse ette C ja läks millegipärast veel eraldi A-le järgi, ja lõpuks, kui kõik kodus, oli jube võidurõõmus: "We pulled it off, Anne-Mai!"
Sest me ruulime.
Täna hommikul magasin mõnuga ja kaua ning pool üksteist alla minnes olid kõik alles hommikusöögilauas. Kuigi lapsed tõusid seitsme paiku ja käratsesid nagu põrgulised.
"Ma ei tea, kas sa panid tähele, aga issil pole pükse jalas," ütles A.
Seda oli võimatu mitte tähele panna :D
"Need on minu hommikusöögišortsid," kaitses H ennast. Siis tuli C ja hakkas mulle seletama, miks on issi bokseritel ees auk ja kuidas ta täpselt pissib.
"Oh my," ütlesin ma ja jooooooksin uksest välja. Enne kui punastama hakkan. Pole mingi saladus, et H on natuke liiga kena, et kellelegi host-isaks olla. Who's your daddy?:D Noh, ta on lihtsalt selline tüüp, kelle kohta minu ema ütleks, et üks mees ei tohi nii kena üldse ollagi.
Aga jah, kui sul on ikka au pair majas, siis ei saa oma koduski vabalt ringi käia. Natuke ahistav vist.
Hommikul ütles R, et küll mul veab, ma ei pea täna C voodipesu vahetama.
"That's disgusting! Isegi kaisukarud on märjad," sajatas ta.
Jah, ma tean. Ma kogesin sama ainult neli korda sel nädalal. Aargh.
Purskkaevust Southbankil lihtsalt pidin pilti tegema. Nähtavasti see on siis see, kus londonlased ujumas käivad, kuivõrd randa siin ei ole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar