Kuigi A ja B on kaksikud, käivad nad erinevates klassides. Ma ei tea, miks. Sotsialiseerumisele tuli kindlasti kasuks, et kunagi kooli minnes ei saanud ainult üksteise külge kleepuda, vaid pidi ruttu uued sõbrad leidma. Igatahes on neil nüüd klassinäidendi aeg. Iga 2. klass teeb täpselt sama näidendit Perseusest ja Andromedast. (Jah, kuigi ma olen alati vanakreeka müüte armastanud ja peaksin ammu harjunud olema, ajab nimi Perseus ikka vaikselt muigama :D ) Selline täiskasvanulik teema väikestele lastele! Lehitsesin nende käsikirja. Näiteks seda, et printsess Danae oli üksi keldris vangis, aga ikka pätsi ahju sai, on seletatud lihtsalt nii, et tšikk hüüab: Zeus kinkis mulle poja, kas pole tore? Oh seda Zeusi, kellele tema ka poega ei kinkinud... Perseus lööb veel Medusal pea maha, Medusat mängib aga meie plika. Ma loodan, et nad liiga tõetruuks oma mänguga ei lähe.
Magama panna on kaksikuid viimasel ajal tõeline nuhtlus, sest nad räägivad aina oma näidendist ja võrdlevad: kes sinu klassis seda mängib? Aga sinu omas? Või harjutavad oma laule. Siis ma alati vihastan ja käin nagu kunagi oma ema karjumas: "Vaikus majja!"
C aga näiteks vaatab pargis kedagi jalkat mängimas ja ütleb mõtlikult: "Jalgpall on sfäär." Ise on ta alles neljane! Tol õhtul käis ta terve elamise läbi ja määras iga mööblitüki ja puuvilja ära: mis on kera ja mis risttahukas ja mis silinder. Mina käisin järel ja kordasin: "Väga tore, C, küll sa oled tark, aga mine nüüd hambaid pesema. Mine, mine..."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar