Hommikul alla tulles ulatas A mulle sellise kaardi. See on esimene kena asi, mis ta mulle öelnud või teinud on. Väga armas. Ja B tuli tegi lambist suure kalli.
Praegu on hääl natuke kähe, sest õhtul sai ikka paar korda häält tõstetud. Aga mis sa teed, kui nad ei kuuuuuuula. B leidis mu toast kaisuloom-taksikoera, mille Ben kinkis. Mulle see eriti ei meeldi, kuna ma ei ole laps, järgmine kord võiks kimpu kollaseid roose proovida, aga B oli täiesti sillas. Ja lastele ma oleks selle nagunii jätnud. Poiss aga keeldus kama teistega šeerimast ja lubas hakata, koer kaisus, isegi magama. Vähemalt sümboolne, Benilt Benile.
Eile oli B klassinäidend ja täna A oma. Ma käisin mõlemal. A oma oli parem, aga mõistagi ma keeldusin midagi sellist ütlemast, kuigi nad mulle peale käisid. Ei ole tarvis sinna lõksu küll astuda. Niigi korraldas B skandaali, kui selgus, et A näidendil käisid nii isa kui ema, aga B omale jõudis ainult isa. Tegelikult ju arusaadav, et on raske kahel järjestikusel päeval töölt ära saada.
C aga hakkas täna umbes-täpselt kümme korda nutma. Eks sellepärast endal ka õhtuks närvid nii krussis, et karjusin. R-ilt küsisin, kas tal uus lapsehoidja silmapiiril. Ta pole veel vaatama hakanudki. Selleks ei ole ju tegelikult viienädalast ettehoiatamisaega vaja, et alles nädal enne mu minekut uut otsima hakata. Oleks võinud lihtsalt nädala küsida ju :D Lihtne ja lollikindel.
Väljas sajab lopsakat suvist vihma. Mm.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar