neljapäev, 26. jaanuar 2017

Kõik on fassaad

Istusime Katrega konkreetselt tund aega mullivannis ja ajasime juttu. Minu jaoks oli juba naljakas olnud, et me esimese asjana mullivanni läksime, aga peale tundi aega tegin ettepaneku ka ujuma minna.
"Uuuhh, mitte mingil juhul," ütles Katre, "see vesi on nii külm."
Basseinivesi oli tegelikult päris soe. 
Ma tegin ettepaneku siis sauna sooja minna, tšillisime aurusaunas, kuni ma olin ümberkukkumise äärel ja välja jooksin.
"Nüüd lähen ma igatahes ujuma," ütlesin ma. 
"Ja mina uuesti mullivanni," teatas Katre.
"Kas sa tõesti ei kavatse üldse basseini minna?" küsisin ma imestunult. Peamiselt sellepärast, et ta ise oli mind ujuma kutsunud.
"Ma olen jube külmavares." 
Ta katsus varbaga lastebasseini vett ja karjatas kergelt.
"Kuidas sa siis suvel meres käid?"
"Ega ma ei käigi eriti. Peab ikka väga soe vesi olema."

Ma sulpsasin sisse ja ujusin paar ringi. Vesi tundus isegi peale saunas istumist soe ja hea.

Ma teen alati nalja, et ütlen, nagu läheksin ujuma, aga tegelikult istun kogu aja mullivannis ja aurusaunas, aga nüüd nägin ma inimest, kes päriselt nii teeb :D 

Mmm, lähen täna tööle üheteistkümneks ja see on lihtsalt parim asi. Nii tore pikk hommik koos kohvi ja blogiga. Ja see koht on nii meeldivalt lähedal mu kodule. Ma olen harjunud juba meeletuid vahemaid bussis läbi sõitma, et jõuda kuhu iganes ma selleks päevaks end munsterdanud olen.
Peace!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar