teisipäev, 6. juuni 2023

Üks täiuslik hetk

Oi kui imeline hommikupoolik oli meil täna Stroomi rannaalal. Läksime täna ühele uuele mänguväljakule seal, kus teisi lapsi ei olnud. Kauri jaoks on mul kärus kogu aeg liivamänguasjad olemas. Andsin need talle ette ja ta lõbutses natuke, enne kui rännakule asus. Stroomi ranna rohealal on jube mõnus ringi käia ja tuulata: männipuud, hulga mänguväljakuid ja välijõusaale, kergliiklusteed, rääkimata rannast endast ja merest. Kaur nägi vareseid ja kraaksus neile. Kaur noppis mulle ära õitsenud võililli ja tõi neid mulle puhumiseks. Kaur nägi maamummi lillelt lillele lendamas, jäi teda jõllitama ja küsivalt näpuga osutama. 

Siis leidis Kaur liivast suure augu. "Vaata, see on auk," seletasin ma.

"Kukk."

"Auk," kordasin.

"Tak," proovis Kaur.

"Auk."

"Kaka," ütles Kaur, viskas auku männikäbi ja kõndis minema.

Nii me siis kõndisime mööda seda roheala, väike boss ees ja meie magava Itiga järel. Rüüpasin oma kodunt kaasa tehtud maitsekohvi, mis oli päris hea. Snickersi maitsekohv - ei saanud seda poes proovimata jätta! Isegi mees tegi endale hommikul tööle termosega kaasa.

Siis jõudsime ranna äärde. Kaur hakkas seal pingile ronima, mis liivaranda ja kõnniteed lahutab. Mina tegin pilte, kui vahva ta seal oli. Natuke veel jutustasin telefonis ja siis vaatasin, et ou, Kaur on omadega juba päris kaugel. Oli teine pingist naksti üle roninud, üle pika rannaala jooksnud ja päris vee ligidal. Ankurdasin Iti käru ära ja jooksin Kaurile järele. Täpselt madalast veest sain ta veel kätte. Ei karda see Kaur kedagi ega midagi. Elevil oli merest.

Uitasime seal liiva peal tükk aega. Mahe tuul puhus ja väga mõnus suvine oli olla. Aga ongi ju suvi käes, mõtlesin, kuues juuni.

Mingi kooliklass tegi sealsamas rannas rühmatööd: grupid ehitasid midagi kividest ja okstest. Kaur imbus sundimatult ühesse tüdrukute gruppi sisse ja uuris huviga, mida nad seal ehitavad. Et ta ka midagi ei pelga :D Nägin, et tüdrukud kartsid, ta keerab nende leiutise segi, mida Kaur ka kahtlemata oleks tahtnud teha, oleks talle võimalus antud. Tõin ta sealt ära ja läksime edasi.

Pärast andsin talle veel rannas ka kühvli kätte ja ta tükk aega kühveldas ja rehitses mu jalge ees, sellal kui mina istusin selsamal pikal pingil ja nautisin päikest ja tuult. Ja Iti muudkui magas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar