Ärkasin selle peale, et keegi pomises vaikselt läbi une: "Äge...äge..."
See on Kaur, kes magades ka äge-tab :D Õnneks magas ta edasi, mis on hea, sest issil on vaikselt kõrini, et Kaur vahepeal pool kuus päeva alustada tahab. Issi pole selleks valmis.
Mina hiilisin elutuppa, kuna rinnad juba lekkisid ja olid suured kõvad. Iti aga magab veel nii armsasti, et mõtlesin kiirelt ühe blogipostituse kirjutada, enne kui ta sööma võtan. Meie beebi magab öö läbi! Juhhei.
Oi ei, nüüd on teisest toast Kauri kurtmist kuulda ja kell on alles kuus. Mees pole selle üle rõõmus... See on alati nii naljakas, kui nad koos magamistoast tulevad: Kaur särab üle kogu näo ja tuleb mind tervitama, mees on sünge ja unine, silmad vaevalt lahti.
Elu on praegu nii mõnus. Küll on hea olla sellisel ilusal suvel kodune ema ja lastega muudkui mööda mänguväljakuid tiirutada. Mul on alati kohv kaasas, lühikesed püksid jalas ning toimetan mänguväljakul ringi paljajalu, kuna enamikes neis on liiv maas ja isegi lahtised sandaalid läheksid lihtsalt liiva täis.
Enamik mu uutest muljetest ongi praegu seotud mänguväljakutel toimuvaga, kuna veedame seal mitu tundi iga päev. Eile näiteks mängis Kaur seal ühe Rauliga, kes oli niisama suur kallistaja kui Kaur ega jooksnud tal eest ära. Paljud lapsed pelgavad sellist ootamatut füüsilist lähedust muidu. Avaldasime oma mõju ka sellele Raulile: mängimise lõpuks hüüdis tema ka juba lambikate kohtade peal: "Ägee!"
Kui ma Iti vankrist välja oma õlale tõin, ütles Raul titale osutades: "Herman."
Tal pidavat olema väike sugulane, beebi Herman, ja nüüd ütleb ta iga tita kohta Herman.
Alati peale mänguväljakul traageldamist suundume rannapargi alale ka jalutama. Kui veab, läheb väike boss mere poole, seal on ilus. Mõnel teisel juhul tiirutame lihtsalt mööda haljasalasid, korjame äraõitsenud võililli, männikäbisid ja suitsukonisid. Hästi palju on praegu seal rannapargis koolilapsi mingite ürituste raames. Eile oli vist tegu mingi suvelaagriga, igatahes oli seal posu venekeelseid lapsi helkurvestides, kes mängisid palli või joonistasid. Nende juhendaja karjus mitu korda vene keeles: "Kes tahab maffiat mängida, kogunegu siia!"
Posu lapsi istus muru peale rätsepistes maha ja juhendaja hakkas seletama reegleid. Kaur muidugi ei jäänud ka kõrvalvaatajaks, kes siis maffiasse ei tahaks. Kaur läks rõõmsalt lastest läbi ringi keskele ja jäi seal särades uudistama, enne kui ma ta ära tõin. Panin ta kergliiklusteele maha ja ütlesin, et lähme jalutame edasi. Kaur karjatas: "Äge!" ja jooksis üht mööduvat teismelist poissi jalgadest kallistama. Poiss oli natuke ehmunud ja ma ei saa teda süüdistada. Ma pole vist niimoodi käituvat last ka kunagi enne näinud :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar