Meie Kaurike sai täna pooleteiseaastaseks! Rõõm on tõdeda, et ta areneb suht täpselt raamatu järgi, kõik on ilusti eakohane. Ta on rõõmus, energiline, hea isuga laps, ja mul on teda vaadates tihti tunne, et tegin teda sünnitades maailma veidi paremaks paigaks, kui see enne juba oli.
Praegu see rõõmus lapsuke küll kurdab magamistoas issi kaisus, sest tal on nohu ja kerge köha. Vaene laps. Ma mäletan, et oma aastaseks saamise ööl ta ka samamoodi kurtis meile midagi terve öö ning ärkas pidevalt. Tähtsate etappide ärevus?
Loodan, et mees peab seal vastu, temast on mul ka kahju. Mind suunati kohe eos elutuppa diivanile magama, sest on ette näha, et tuleb raske öö, mille Kaur veedab suures voodis, et kuidagigi uinuda. Juba õhtu jooksul on ta nii mitu korda ärganud ja ärganud ja nutnud.
Minul siin beebivalves tunduvalt kergem ja õhku on ka palju rohkem. Magamistoas ei saa me akent öösel lahti hoida, sest liiklusmüra Sõle tänavalt on lihtsalt liig magamiseks. Osalt äratab see Kauri, aga ma ise ka tunnen lahtise aknaga pikali heites, et no vererõhk tõuseb. Lihtsalt ei saa magada selles müras, see viib sekunditega keha stressi. Mina aga saan teha lahti kontoritoa akna, nii et sealt voogab värsket õhku ka elutuppa, aga müra on suhteliselt kontrolli all.
Aga jah, ma sain oma pingelised hetked juba siin õhtul kätte, kui Iti tükk aega oma kasvuvalusid kurtis ja mees mingeid asju ajamas oli, nii et maadlesin beebiga üksinda. Ja siis ärkas ta pool tundi peale ööunne panemist taas üles ja leidis, et ilusa pika ööune jaoks on ikka vaja natuke veel piima peale võtta. Kinnistamiseks.
Aga väljas on imeilus soe juuniöö. Suvi on lõpuks käes! Täitsa-täitsa käes! Otsin homme lühikesed püksid välja ja viin oma piimvalged jalad esimest korda sel hooajal päikest nägema. Täna mänguväljakul Stroomi rannapargis üks noor vene ema päevitas otse mänguväljaku kõrval, bikiinid seljas ja tekk maas. Laps, neljane tüdruk, mängis iseseisvalt väljakul - nii suurel enam järel joosta pole vaja. Õnneks saabusime ka meie Kauriga seltsiks, nii et tüdruk sai Kaurile elu ja mängimist õpetama hakata. Tüdruk muudkui seletas talle vene keeles midagi ja küsis vahepeal üle, kas Kaur sai aru. Kaur vaikis salapäraselt ja mina kõrvalt ütlesin, et ta veel vene keelt ei oska.
Aga pea ta oskama ei hakka, sest seal mänguväljakutel on väga palju venekeelseid vanemaid lastega aega veetmas ning Kaur on suur suhtleja. Läheb kõigile ligi ja kõik hakkavad temaga vestlema. Alles üks ema õpetas talle vene keeles "käbi".
Oi, juba on kell kaksteist läbi. Peaks magama ära minema... aga vaatan ehk kümme minutit Jupiterist "Our House" raamatu põhjal tehtud sarja. Eile tegin algust ja väga kvaliteetne sari tundub olevat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar