Hammaste tulek pole nõrganärvilistele

Joogapoos "allavaatav koer"

Algul kartis seljakotti, siis vaatas, et päris nitševoo asi

Esimesed katsetused rasvakriitidega

Kauri esimene joonistus

Teesahtli revideerimine

Kaur hakkas eile sahtlist leitud teepakiga mängima. Ma lasin ka, sest selles vanuses on neil niigi palju keeldusid-käskusid ning las laps avastab. Muudkui sorteeris seal neid teekotte, rebis sildikesi küljest ära, üritas neid tagasi pakki mahutada ja lõbutses muidu lausa pool tundi järjest. Siis läks ta ülejäänud teesahtli kallale. See minus enam nii suurt vaimustust ei tekitanud, aga ma tahtsin kiiresti õhtust süüa enne trenni minekut ja mehe saabumist, seega lasin lapsel toimetada. Muidu oleks olnud üks suur ving. Kõik ohtlikumad asjad nagu kakaopulber või kohv võtsin tal küll käest ära, teepakkidega pani siis hullu. 

Täna hommikul, kui ta uuesti tahtis teesahtlit ja seal all asuvat kuivainetesahtlit revideerima minna, ma enam ei lasknud. Eriti kuivained oleks ju katastroof põrandal. Oi, kui raskelt Kaur seda võttis. Palusin mehel võimalusel veel täna hankida juurde sahtlisulgureid, sest kui sahtel on sellega kinni, siis lapsel nuttu ei teki. Proovib korra, ei tule lahti, selge siis. Aga kui ta näeb, et saab sahtlit lahti ja ka selle ahvatlevale sisule teoorias ligi, ainult et emme ei lase, siis on kurjasti. Siis on selline draama ja pisarad, et anna olla.

Üldse nutab ta viimasel ajal kogu aeg. Tal on tulekul järjekordne hammas, mis tekitab valu, ja ilmselt on ka muidu tormiline aeg seoses kõndima õppimise ja üldse kõige uuega. Püüan hästi kannatlik ja mõistev olla ega tõrele temaga kunagi nutmise pärast, aga vahel on seda kõike natuke palju. Mõned põhjused, miks Kaur kahel viimasel päeval nutnud on:

tahtis panna üht klotsi teise peale, aga klots ei jäänud kinni

pani pesumasina pausi peale ja mina lülitasin selle taas tööle

ei lubatud ronida köögilaua peale

joonistamise aeg sai läbi

emme pani õuekombet selga (kusjuures talle meeldib väga õue minna ja ta tuleb ise alati minu juurde valmis, kui kombega põrandal ootan, aga viimastel päevadel selgapanemise ajal hakkab nutma)

pandi poti peale

pannakse uut mähet

kuivatatakse pestud peput

emme puhastab käsitolmuimejaga põrandat (varem ta sama masinat peljanud pole)

Ja absoluutselt alati nutab ta mitu korda rohkem, kui issi kodus on, seda põhjusel, et sel ajal tahaks ta veeta 100% ajast issi süles. Iga hetk, kui ta ei saa olla issi süles, on suur nutt. Jumal tänatud, et ta minuga absoluutselt klammerduv pole, ma niimoodi ei funktsioneeriks enam. Isegi otsisin selle kohta netist infot ja see pidi täiesti normaalne olema praeguses vanuses, ning võimenduma suurte elusündmuste ajal. Edu issile, sest kevadel ja suvel seisab ees väikse õe sünd ja kolimine :D

Aga jah, näiteks nädalavahetused on meie peres suht stressirikkad, sest ma ausalt ei kannata seda nutmise fooni kogu aeg tagataustal. Ma lähen närvi, mille peale ka mehel läheb tuju halvaks, ja Kaur nuttis kogu aja nagunii. See lihtsalt kriibib mu kõrva ja närve. Eile hommikul siis hoopis mees viis lapse ujuma, kutsusid veel kaasa sõbranna samavanuse väikelapsega, ja mina läksin kohvikusse lugema ja sööma ja rahu nautima. Väga kulus ära.

Hankisin Kaurile rasvakriidid ja selgus, et need talle väga meeldivad! Varem joonistasime kustutatavale tahvlile markeritega, aga need markerid leidsid igal pool mujal rakendust kui seal tahvlil, ja kõige rohkem Kauri suus. Kohe, kui marker suus oli käinud, see enam mõnda aega ei kirjutanud. Niisiis panin need lõpuks kõrvale ja leidsin, et pole veel eakohased. Aga kriidid meeldivad lapsele küll väga, ta sehkendab nendega ilusti paberi peal ja süüa proovib poole vähem, pealekauba ei meeldi talle nende maitse. Ta joonistas pikalt ja rahulikult, mina rõõmsalt kõrval ergutamas. Tema esimese joonistuse kavatseme alles jätta!

Aga esimene pilt postituses on naljakast poosist, mida Kaur iga päev teeb. Täpselt üks joogapoos. Ma alati lähen talle sinna piiluma, et kus meie Kaur on, mille peale Kaur mind kelmikalt tagurpidi vaatab ja naerab.