Kaur magas eile üle tüki aja öö läbi nii, et hommikutundidel ei pidanud teda liigselt varajase ärkamise tõttu meie voodisse kolima. Tossas nagu nott, paar korda öösel käisin lutti tagasi panemas ja valge müra jänest käima lülitamas. Küll oli hea öösel kell viis mehe tulikuuma kaissu pugeda, ilma et seal mingit kaurikujulist blokaadi vahel olnuks!
Mees oli hästi magatud ööst ja omas voodis laiutamisest nii energiline, et läks lausa trenni. Kaur tõusis kolmveerand seitse, mis on umbes pool tundi natuke liiga vara minu jaoks. Tõstsin ta potile, vahetasin mähkme ja võtsin siiski suurde voodisse, et äkki veerand tundi oleme seal?
"Ka-ka!" ütles Kaur energiliselt ja vajus mulle ilamusidega otsa. "Koogi-kook!" (Kogu ülejäänud päeva rääkis ta kurguhäälega midagi koogist.) Ta hakkas hüsteeriliselt naerdes mööda tekikuhilaid ronima ja püüdis kõigest väest voodist alla kukkuda. Polnud midagi teha, hommik oli käes mis käes. Parem end üles ajada, Sky Plusi hommikuprogramm käima panna ja puder tulele, sest kui laps on üleval, on "Memmemmemmm!" näljakisani umbes kümme minutit aega. Kui enam öösiti ei sööda, on asi hommikuks kriitiline ning väike kõht vajab ruttu täitmist.
Nädalavahetus möödus suhtlemise tähe all. Laupäeval tegime meie pool väikese lauamänguõhtu. Kogu selleks valmistumise aja Kaur nuttis ja virises, sest kuigi kohal oli kolm inimest (mehe poeg oli ka meil), siis keegi ei tegelenud temaga. Lihtsalt minuga kodus olles saab ta tunduvalt rohkem tähelepanu ja on enamasti ideaallaps, rõõmus ja särab üle kogu näo. Ta kodus eriti kunagi ei nuta, vaid tegutseb põrandal ja laseb ka mul tegutseda. Aga iga uus muutuja ehk uus inimene kodus mõjutab ka Kauri käitumist. Kui meil mingi üritus tulemas, on vist õhkkond närvilisem, sest Kaur laseb siis alati nutujoru lahti.
Õnneks lauamänguõhtu enda ajal ta oli perfecto laps, läks kohe varsti peale külaliste saabumist magama ega ärganud enam, vaatamata valjule jutuvadale ja kiljumisele, kui jenga-torn järjekordselt ümber läks.
Pühapäeva hommikul oli meil pannkoogihommik taas väikse Sofia ja ta vanematega. Kaur ehmatas Sofia oma agressiivse sõprusega jälle ära, nii et ta tuli üksi mängima saata, sellal kui Sofia ema süles rahunes. Aga muidu oli tore!
Vahepeal siin pisardan ka ilma suurema põhjuseta, aga õnneks olen suht ruttu rahunenud ka. Mehele lisastressi, nagu tal poleks praegu isegi kiire ja stressirohke aeg koos pangalaenu teemade ja lisaäridega, mis nõuavad palju ringirahmeldamist...
Autokooli teooria 1. mooduli testi tegin äsja ära...teisel katsel. On seal alles trikikad küsimused. Ja kasutasin veel päris ohtrasti neti abi ka, selleks et esimesel katsel läbi kukkuda, ups. Seal peab tõesti nende testidega arvestama, et läbi saamiseks tuleb liiklusreegleid tagant ette ja eest taha teada... mis iseenesest on ju hea tendents.
Nüüd peaksin esimese sõidutunni aja saama kirja panna!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar