Esimene sõna!

Laupäeval sõitis meile minu ema külla, mis tähendas, et meie mehega saime uttu tõmmata ja kohtingule minna. Läksime kõigepealt Kumusse, vaatama uut põnevat näitust "teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres". See oli tõega lahe. Interaktiivne, nii et läksid sinna nagu sisse. Meil jäi ajast väheks, kuna jõudsime muuseumi tund enne sulgemist ning pool tundi uitasime veel baltisaksa näitusel ja mujal ringi, enne kui aru saime, et peame kiirustama, kui tahame oma põhieesmärki ka näha. 

Lähen järgmisel nädalal tagasi ja vaatan Heleniga koos sama asja. Pealegi oli mitu näitust veel, mis mul seekord Kumus vaatamata jäid.

Kui seal saalis ekraanide vahel jalutasime, nägime ühte pere väikeste poistega, kusjuures isa kutsus, et Kauru tema juurde tagasi tuleks.

Küsisin temalt, kas neil on kaksikud. Olidki pooleteiseaastased kaksikud Koit ja Kaur. Ütlesime, et meil ka väike Kaur kodus. Lahe, et neil oli sama hüüdnimi ka. Kaks Kauri olid välimuselt ka üpris sarnased, nende Kaur lihtsalt natuke suurem ja kõndis kenasti ise.

Meie aga suundusime vanalinna, kus tahtsime enne Reval Spasse suundumist midagi süüa. Kõik kohad vanalinnas olid täiesti täis. Nii, et ühtegi vaba lauda kuskil ei olnud. Selles mõttes lahe, et vanalinnas elu jälle keeb ja jõulueelne möll on. Läksime otse Revalisse, kus ka väike kohvik küljes. Seal oli toiduvalikut küll, ainult mitte midagi ilma lihata. Mees piilus mind murelikult, kas hakkan juba ära flippima, mida ma ausalt öeldes hakkasin, sest olin pikast vanalinnas külma käes uitamisest väga näljane ja ilma söömata spasse minek ei tulnud kõne allagi. Lõpuks võtsime mulle lihtsalt friikad, milline delikatess. Menüüsid koostades võiks tõesti mõelda ka taimetoitlastele. Kuidas saab olla kakskümmend valikut lihaga ja null ilma lihata?

Spas oli kahekesi tõesti mõnus. Olin igatsenud just niimoodi tund aega mullivannis sulpsumist, et poleks vaja lapse järel joosta. Kui kolmekesi spas käime, siis üks tavaliselt tegutseb lapsega, teine käib saunades, siis vahetame. Siis saunas istudes ka nagu kell tiksub kuklas, et peab kiirustama. Nüüd oli väga hea aeg maha võtta. Revalis nad küll hoiavad ka nüüd raha kokku - spa on laupäeval vist 11ni lahti, aga riburada hakkavad kella kaheksast õhtul saunad kinni minema. Vastuvõtus nimekiri, mis saun mis kellast sulgub. Kui ma tulen laupäeva õhtul lõõgastuma, siis jah, ma soovin sauna minna. Ma ei taha oma peas kalkuleerida, et oi, mis kell nüüd on, ah, see saun juba läks kinni, see vist on veel lahti. Ma tahan nagu normaalne inimene end lõdvaks lasta. Lisaks oli seinal nimekirja all (Comic Sans fondis), et saunad lähevad kinni kümme minutit enne sulgemise kellaaega. See tähendab... saunad suletakse kümme minutit enne sulgemist. Mis loogika seal on? Seletage keegi palun? No siis kirjutagegi, et infrapunasaun sulgub juba 19:50. 

Okei, no muidu oli täitsa tšill olemine, aga enne lahkumist veel leppisime mehega kokku, et kumbki lõõgastub veidi oma riietusruumi saunas ja väljas saame kokku. Hakkan riietusruumi sauna minema, see on külm ja pime. Leilisaunad pidid ju lahti olema? Teine paljas tüdruk riietusruumis ka imestas. Ütlesin, et tavaliselt nädalavahetusel ikka lahti olnud need. Ta noogutas ja küsis vastu, et aga kuhu soe vesi veel kadus? Hakkasime dušše läbi proovima, kõigis oli pesuvesi heal juhul leige, kui kaks minutit oodata ja joosta lasta, et külmas. Kui kaks tundi tagasi spasse tulin, läks vesi veel kuumaks, nüüd ühtäkki külm. Oi ma vihastasin. See on juba eiteamis. Ma ei tule kuuendat kuud rasedana spasse, et oma juukseid õhtul kell üheksa külma veega pesema hakata, kurat. Sellest administraator välja minnes kuulis ka ning lubas torssis näoga teate edasi anda. Riietusruumide saunad aga olid seinal nimekirjas eraldi, et need on jah nv täitsa kinni. Mis sest, et need on ka leilisaunad, onju. 

Selline koonerdamine on tõesti tobe. Pangu siis juba piletihinnale otsa, aga pakkugu normaalset teenust.

Kodus ema ütles, et Kaur kordas talle söögiajal järgi: "Aitäh!" Järgmisel hommikul kuulsin ise ka. Kaur istus poti peal ja mängis oma kummist kaelkirjakuga. Siis ulatas ta Kirja mulle ja ma tänasin ning ta ütles järgi: "Aitäh!"

Juhhuu! Lapse esimene sõna! Selline, mida ta kasutab õiges kontekstis ja täitsa sõnana. Ja muuseas sama esimene sõna mis mul kunagi. Lahe, et see enne aastast sünnipäeva ära tuli, ma juba ammu ootasin.