Mehe jõulupeole muidu ei olnud kaaslased kutsutud, aga paar inimest ütles viimasel hetkel ära ja nende eest oli juba makstud, niisiis firma sekretär ütles mehele, et otsige aga lapsehoidja ja las ma tulen ka. Olin insta nõus, sest pidu on mulle väga vaja! Mees küsis ühepäevase etteteatamisega oma sõbrannalt, kes on ühtlasi meie korteriperemehe naine, kas ta tahaks Kauri õhtul vaadata, ja Krõõt oli õnneks nõus. Nad elavad kenasti meie lähedal ka, viis minutit jalutada.
Tore oli end jälle üle tüki aja üles lüüa, uued sukkpüksid jalga tõmmata, juukseid lokitada ja meiki teha, kusjuures avastasin, et olin kõik oma lauvärvid kolimise ajal ära visanud, kuna nad olid piisavalt vanad. Mul oli aga tuju ikka silmi pähe teha, kasutasin "eesti nokitseb" varianti ja tegin endale silmameigi mingi vana kulmupliiatsi ja põsepuna abil. Täitsa nitševo sai.
Krõõt oli Kauri paar korda jalutanud ja meile puhkust pakkunud, suvel ja kevadel, ehk piisavalt ammu, et laps teda enam kuidagi mäletada ei saanud. Aga õnneks Kaur on tõesti seltsiva ja julge loomuga. Seletasime talle mitu korda enne, et täna teda tullakse hoidma, kui emme ja issi peole lähevad, ja Krõõda saabudes ka veel üle, et tädi Krõõt mängib sinuga paar tundi ja paneb tuttu. Kaur ei teinud erilist numbrit kogu asjast. Mees veel kuulatas välisukse taga, kas tuleb nutujoru, aga õnneks ei midagi. Jäid mõnusasti kahekesi mängima, Kaur oli oma mänguasjadest muusikat pannud, tantsinud ja niisama kogu aeg ringi askeldanud. Magama minnes küll pool tundi oli lohutamist vajanud ja süles uinunud, aga selle eest olime hoiatanud ka, et nii võib minna. Emme ja issiga ta jääb ööunne kohe ja ise, aga võõras inimene on ikka teine asi ja siis võib oodata, et tuleb natuke plutitada.
Meil peol oli aga nii tore! Toimus see Tallinki hotellis otse kesklinnas, kus oli väga ilus olla. Õhustik oli sume, peokorraldus hea - alustati kiirete kõnedega, piisavalt oli meelelahutust, kutsutud oli ka improteatritrupp, kes rahvast kaasa tõmbas. Toit oli maitsev ning vahepeale oli jäetud ka piisavalt suhtlemispause. Igati kulus see meile mõlemale ära. Ma olin üks vähestest kaaslastest, kes kellelgi kaasas oli, ilmselt teised olid ka äralangejate asemel kaasa saanud. Kui tehti firmapilti, olin mina kõige ees naeratamas, kuigi ma isegi ei tööta seal :D
Aeg aina lendas ja kuigi olime algul lubanud suure suuga üheksaks tagasi olla, siis ei tõmmanud väga sinna koju. Juba oli kell kümme läbi, aga meie veel seal. Krõõt ka kodunt kirjutas, et pole vaja hirmsasti kiirustada. Kaur oli peale uinumist ilusti unemaailmas ega ärganud rohkem õhtul. Me tahtsime väga tantsida ka ja kella kümnest lõppes ametlik meelelahutuse osa ning tantsuplats jäi vabaks. Kahekesi siis keerutasime seal natuke, enne kui ära tulime. Arvan, et teistel kestis pidu veel pikalt, kõrvallauas tehti juba shotte :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar