Unelaul

 

Mees on hakanud lapsele laskma palju Jaan Tätte muusikat, eriti "Unelaulu". Mina seda varem ei teadnudki, aga mõnus laul on. Kui mees last magama paneb, siis ta lasebki ja laulab talle just seda unelaulu, samal ajal kui mina tavaliselt panen valge müra taustaks mängima ja tõmban na lähen teise tuppa omi asju ajama.

Eile tulin duši alt, peas kumisemas seesama unelaul:

Olen homme parem, kui olin eile

Olen homme parem, kui olin täna

Magamistoas käis järjest ja järjest seesama laul, mees voodil oli magama jäämas, laps ta kätel natuke erksam (nagu alati juhtub), öösärk-magamiskott seljas ja torssis nägu peas, õõtsumas laulutaktis. 

(Need magamiskotid, mida issi lapsukesele juba oma kuus tükki on hankinud, näevad nii nunnult naljakad välja ja laps seal sees nagu pisike munk pikas rüüs. 

"Kas sa oled väike munk?" küsin ma Kaurilt õhtuti peale magamiskoti selgasaamist. "Kas sa tulid meile jumalasõna kuulutama? Anna andeks, meil küll kahjuks ei leidu hetke, et meie päästjast vestelda."

Mees kõrval on kurva näoga, et kuidas lapsele nii julmalt ära öelda saab.)

Üks õhtu ketras mul jälle see lauluke peas ja Kaur virises süles, hakkasin siis teda õõtsutama ja laulma: 

Olen homme läää, nagu olin eile

Olen homme läää, nagu olin täna

Kaur lõi muudkui oma lää'dega sekka nagu väike taustalaulja mul taga. Üks lää sattus täpselt minu laulu-lääga samale hetkele ja kestis ka sama kaua, see kostis täpselt, nagu laulaksime duetti :D

Annan teada, kui ühise kaver-singli välja anname.

Täna lähen esimest korda jälle trenni peale sünnitust! Juhhuuuu! MyFitness ka juba saatis kirja, et veebruariga sai treeningpuhkus läbi ning ma olen kohe esimesel päeval kohal nagu viis kopikat. Nii kui mees töölt jõuab, jääb tema väikest lääd valvama ja mina pistan linna poole ajama.

Ja lisaks pani mees mulle homseks kirja pooleteisetunnise massaaži aja. Mu elu on üks väga hea elu.