Endalegi üllatuseks olen peale sünnitust koju jäädes päris lopsakalt raamatuid lugenud. Lõpurasedana kulme tegemas käies kulmutehnik naerdes hoiatas mind, et oma viimased raamatud saan ma lugeda enne sünnitust ning olgu ma parem valmis hullumeelseks elumuutuseks.
"Mina lugesin oma viimase raamatu rasedana," teatas ta mu kulmudele värvi määrides.
Noh, õnneks minu puhul see ennustus täppi pole läinud. Ööpäevas on samapalju tunde kõigil ja tuleb lihtsalt teha valik, kas lehitseda puhkehetkel või imetamise ajal näiteks telefonis maailma läbi või lugeda paberraamatut. Ma siis päris palju olen seda viimast ka teinud.
Ekspressis oli aasta lõpus arvustus Herve le Tellier' raamatule "Anomaalia", ja see arvustus oli nii intrigeeriv, et ma kohe seda raamatut endale soovima hakkasin. Küsisin selle mehelt endale sünnipäevaks ning saadud Apollo kinkekate eest kohe ka realiseerisin.
Raamatu sisu on järgmine: Ameerikas maandub turbulentsi läbinud lennuk lennukitäie reisijatega. Neid võtab vastu FBI koos sõjaväega ja kamandab kinnisesse angaari uurimisele. Nad ei saa mõhkugi aru, miks, kuni neile lõpuks seletatakse: pole mitte märts 2021, nagu nemad arvavad, vaid juuni 2021, ja seesama lennuk täpselt nendesamade reisijate ja lennukimeeskonnaga on juba maandunud märtsis, kolm kuud varem. Nemad on duplikaat, arusaamatu kloon-lennuk, ja see tähendab, et kõigil neil on nüüd teisik.
Kas pole haarav sisututvustus? Sellega annaks nii palju teha, peamiselt tegeleda inimeste reaktsiooni, mõtete ja tunnetega, mis sellise info peale võib tekkida. Kuidas nad edasi elavad, kes on nö päris inimene ja kes teisik? Kõik nad on raamatus geneetiliselt identsed ja samade mälestustega, välja arvatud kolm kuud, mis ühtede mälus on olemas ja teistel mitte.
Kahjuks oligi raamatu algne idee minu jaoks selles teoses kõige õnnestunum osa. Elluviimine oli väga pettumustvalmistav. Ma vaevu sain selle lõpuni loetud ning nüüd ilmselt varsti annan ka ära, kuna hoian endal alles vaid raamatuid, mida ikka ja jälle lugeda kavatsen.
Kõigepealt võttis peamise sisuni ehk teisikute tekkimiseni jõudmine liiga palju aega, kaugelt liiga suure osa kogu pikkusest. Kõigepealt tutvustati meid suure hulga algsete reisijatega ja ausalt öeldes ei näinud ma peale teatud hulka uusi peatükke, mis jälle uuest ja uuest inimesest pihta hakkasid, enam põhjust ega vaimset ressurssi neisse süveneda. Neid eri tegelasi oli liiga palju ja vaid mõned neist (nagu üks palgamõrvar) olid huvitavad. Tahtsin, et juba tegevuseks läheks!
Siis ei olnud romaani üldine stiil üldse minu jaoks. See oli kuidagi ükskõikne, isegi flegmaatiline. Selles puudus särts ja huvitavad kujundid. Minu jaoks on alati olnud nii, et loetava raamatu tegevusliin pole üldse nii oluline kui stiil. Mitte mis juhtub, vaid kuidas! Ei peagi üldse olema mingit erilist möllu ega ulmet, senikaua kui see on põnevalt edasi antud, kui tegelastel on reaktsioonid ja tunded, millega saab ennast samastada! Kaasahaarav ja terav dialoog on ka väga-väga oluline, et ma lugemist naudiks. (Meisterlikult head dialoogi oskavad kirja panna minu arvates näiteks Gillian Flynn ja Lionel Shriver.) "Anomaalia" tegelaste kahekõne oli ikka väääga meh. Miks peaks keegi oma teisiku olemasolust teada saades nii uimaselt reageerima või üldse mitte reageerima? See on ju põnevaim osa, mida saaks kajastada...
Raamat keskendus selle asemel tugevalt küsimusele, miks taoline juhtum aset oli leidnud - vastust aga välja ei tulnudki. Ja poliitikute ning FBi-agentide sebimisele selle kaosega tegeledes.
Nii et Herve le Tellier' teoseid ma rohkem puutuda ei kavatse, minu jaoks mõeldud need ei ole. Vähemalt siiski polnud kogu romaan mittemidagiütlev, peab ikkagi aplodeerima kogu algsele ideele. Minu jaoks on olnud näiteks alati täiuslik õudukasüžee, et tõusen öösel voodist ja lähen näiteks vett jooma, ja kui tagasi tulen, ei ole voodi tühi, vaid seal lesin mina ise ja vaatan endale otsa. Max kõhedusttekitav :D See raamat läheb veidi sinna lahtrisse.
Nüüd ma jälle lähen, sest üks beebi ei arva üldse, et peaks oma beebikiiges kiikuma, kui võiks emme rinna vastas jutustada ja magama jääda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar