Käisime eile erinevates sisustuspoodides ammutamas ideid, milline võiks meie tulevane kodu olla. Eriti saavad praegu tähelepanu köögiteemad. Maru põnev on ringi käia ja igasuguseid värvikombinatsioone ja sisustusideid vaadata. Kui vahva saab olema kunagi ühist pesa sisustada!
Meie maitsed mehega on suhteliselt erinevad, eks peame mingid kompromissid saavutama. Köögi asjus täna salongis me küll üksmeelt ei saavutanud, pigem mõlemad olid valmis teisele järele andma, et läheme siis nende värvikombode teed. Mees tahaks puidu ja halli kombot, mina puidu ja musta värvi. Ei tundunud ükski hall seal salongis selline, mis suuremat kapipinda haarates superkena oleks. Aga samas, eks päris tulemus selgub ikka omas köögis. Kuna oleme üksmeelel stiili suhtes, et suured lagedad kapid, nö peidetud köök, kus midagi pole näha, ka mitte käepidemeid, siis ilmselt saab üldtulemus nagunii kena olema. Ja tundsin, et mul oleks targem siinkohal järgi anda, mehe jaoks on köök olulisem, tema toimetab seal rohkem. Ehk lasen tal oma silma järgi mingi halli tooni valida ja nagunii tuleb kokku ilus.
Kaurike sai täna kaheksanädalaseks. Ta muutub aina rõõmsamaks, juba ei nuta ta isegi mähkmevahetuste ajal ega peale vanni kuivatades. Iga kord mind nähes ilmub ta näole ka mõnus muie.
Loen talle iga päev raamatut ette ning tihti ta jälgib mind ja räägib oma keeles kaasa. Enam ei ole ta peamiseks "sõnaks" enam "Aguu", vaid juurde on tekkinud ka muid häälikuid nagu "Aaa" või "Auua". Ta võib ka päris mitu aega juba beebikiiges kõikuda ja enda kohal õõtsuvaid loomakesi uurida, st enam ei pea ärkveloleku ajal teda 100% ajast lõbustama. Siis kui sinna kiige juurde minna teda kontrollima, tuleb talle alati nii rõõmus ilme näole sind nähes! Võrratu.
Tegin eile õhtuks megahea tatra-läätsepaja. Mees palus reedel, kas võiksin ise süüa teha - ma seda tavaliselt perele kunagi ei tee, meil teeb süüa mees. Kokkan ainult päeval ja hommikul endale midagi kergemat.
Mehel on suur hulk retseptiraamatuid, millest ühe ta andis mulle sirvimiseks. Lehitsesin ja lehitsesin seda ning muutusin aina nõutumaks. Küll ühte asja ega teist asja meil kodus polnud, siis ei söö me kumbki veel päris suurt osa asjadest, aga meie välistatud toiduained on kardinaalselt erinevad... Mul oli mingi imelik pinge ka peal, kuigi olin endale andnud nagunii uustaastalubaduse, et hakkan rohkem süüa tegema.
Selle aja peale reede õhtul tekkis meil tahtmine minna sisustuspoodidesse luurama ja mees halastas, et võtame parem midagi süüa toidukohtadest kaasa.
Laupäeval tegin teise katse. Vaatasin, mis kuivaineid kodus on, ja guugeldasin selle järgi endale retsepti:
https://tervisliktoitumine.ee/tatrapada-laatsede-ja-seentega/
Ja see osutus üheks kõige maitsvamaks asjaks, mida ma tükk aega söönud olin! Niiii hea tuli, ja tervislik ka. Mehel oli veits mõtlik nägu pärast, et ta on ilmaasjata aasta aega vaid ise süüa teinud :D
Nii et hea algus on tehtud, nagunii, kui beebi mõne kuu pärast tahket toitu ka saama hakkab, hakkan seda päeviti mina tegema. Plaanime teha näputoitumist ja siis ikka vajalik mul talle need toidukorrad kokku panna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar