Eile oli eriti nõme päev. Veetsin mitu tundi nuttes objektiivselt mitte millegi üle, püüdsin oma perearsti vahetada, Kaur oli mulle kaaslaseks mitte mingil põhjusel nutmisel ning mees teenis raha ja tuli üldse hilja koju. Jooksis no kõik kuidagi jälle kokku ja oli nõme, mis ma oskan öelda.
Isegi öösel veel oli mul tuju paha. Toitsin beebi ära ja ei saanud und, mida muidu üldiselt nüüd alates lapse sünnist kunagi pole juhtunud. Kui mul on võimalus ja keegi minust midagi ei taha, siis ma alati saan und. Eile vähkresin esimest korda unetuna, palav ja paha oli. Tõusin üles ja läksin elutuppa Netflixist "Tinder Swindlerit" vaatama ning lasin massaažipadjal tund aega järjest täpselt sama kohta õlavöötmes mudida. Ommmg kui hea oli. "Tinder Swindlerit" soovitan ka väga, nii hästi tehtud dokfilm! Kui nägin seal ummikusse jooksnud petta saanud naiste lugusid, siis hakkas enda elu jälle väga hea tunduma ja tuju paranes kaks korda. Läksin tagasi magamistuppa mehele kaissu, ta polnud märganudki, et ära käisin.
Sain veel tunnike magadagi enne beebi teist söögikorda.
Unes nägin, et mees oli kuidagi mingite geneetiliste eksperimentidega lasknud genereerida meile veel kümme Kauri. Kõik olid eri suuruses, mõned pisikesed nagu labakäsi ja teised päris Kauri suurused. Me pidime nende kõigi eest nüüd hoolitsema hakkama.
See oli õudne! Üks Kaur on täpselt optimaalne kogus. Ma vahepeal hüpitan teda süles ja ütlen, et jumal tänatud, et sind kaks ei ole:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar