Käisime Kaurikesega ortopeedi juures, perearst saatis profülaktilisele ülevaatusele. Lastehaigla asub teisel pool linna, seega läksime sinna bussiga. See oli mul esimest korda käruga bussi minna, aga läks kõik kenasti, nüüd tunnen, et saan vajadusel juba pikemaid otsi nii ette võtta. Buss oli mõnusalt tühi ka...eks ma vist mõtlesingi enne, et täis bussis maru tüütu teema see käru, ja kui veel mõnel lää ka peale tuleb... Õnneks ei tulnud, laps magas ilusti teekonna maha.
Ortopeed oli väga kena ja sümpaatne ja kui olin mehele ennustanud, et kindlasti on kõik korras ja meie visiit kestab vast kümme minutit, siis tegelikult läks viis. Ortopeed võimles Kaurikese jalgade ja kätega, Kaurike vaatas muudkui mind ja naeratas. Arst oli kade, et tema pilkkontakti ega naeratust ei saanud, ainult emme. Laps oli nii tubli ja rahulik, võin juba kindel olla, et temaga kuskile minnes probleeme ei teki. Ta meil selline seltskondlik ja nagu tunnetab ära, kui emmel on vaja, et ta nüüd kannatlikult ja rahulikult käituks. Jorisemised reserveerib ta meie jaoks koju... Näiteks eile, kui trennis käisin, siis issi sai sel ajal kõvasti lääd.
Igatahes ortopeed keeras Kauri ka kõhuli, mina hinge kinni hoidmas, sest iga kord, kui me teda kodus kõhuli keerame, et ta oma kaelalihaseid treeniks, siis ta nutab kogu aja. Talle kohe üldse ei meeldi see kõhuli olek. Aga arsti juures ei teinud ta piuksugi nagu õige mees muiste. No tunnetab midagi õhus.
"Ta on selline väike, aga kompaktne," ütles arst. "Pole nõrk, vaid lihased on toonuses. Arvatavasti hakkab varakult keerama ja liikuma."
Läksime õnnelikult kompaktse Kauriga koju tagasi.
Tänane öö läks nii hästi! Laps küsis süüa ühe korra, kella 2 paiku, ja siis juba poole seitsme paiku hommikul, kui issi nagunii töö jaoks ärkas. Me magasime nii pikalt! Võikski nii jääda :D
Aga nüüd ta ärkas teises toas kaebliku lääga, peab minema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar