Mul on nii hea päevake olnud. Ärkasime ja kaisutasime pikalt, siis tegi mees pannkooke ja tõi mulle latte voodisse (meil on uus piimavahustamismasin, millega tulevad väga profid kohvijoogid! Arutasime tulevikus profi kohvimasina ostmist, aga need on ikka kallid ja mees peaaegu üldse kohvi ei joo. Ainult minu pärast sellist masinat hankida tundub ikka raiskamisena ja mina nagunii armastan väga pätikohvi. Siis mees salaja hankis selle piimavahustamisagregaadi ning presskannuga teeb mulle hommikuti kofeiinivaba kohvi ja keerab nende kahega latte kokku. Väga lopsaka vahuga ja head tulevad!). Ta proovis pannkookide juures uut retsepti, pani banaani ja tatrajahu. Huvitava maitsega väikesed pontsakad koogikesed tulid. Mehe poeg neid ei hinnanud ja palus tungivalt järgmine kord tavalisi pannkooke teha.
Siis toitsin last, lugesin Harry Potteri kuuendat osa ning vaatasime mehega netist sisustusideid, peamiselt erinevaid vannitube ja kööke ühe sisustussalongi kodukalt. Selle salongi esteetika oli meile mõlemale väga meelepärane ja kõik need pildid niiii ilusad! Ma olen hull vannitubade järele ja mehele jälle läheb rohkem korda tulevane köök. See kõik pole üldse veel kindel ja kõige selle realiseerumiseni, kui kõik hästi läheb, on nagunii aastake veel, aga kui põnev see protsess saab olema!
Siis läksime jalutama. Oli suhteliselt tuuline ja libe, aga meid see ei heidutanud. Mina olen ilmale üldse ülivastupidavaks muutunud alates oma lapsega kojujäämise päevadest. Kuna need jalutuskäigud on suht mu päeva tipphetked ja ma taipasin varakult, et päevasel ajal diivanil teleka vaatamine on otsetee kerge masekani, siis välja ma pean saama, ja välja ma lähen - igasuguse ilmaga. Soojad riided ja kapuutsiga jope selga ja pole viga midagi.
Täna keerasime Telliskivi poole, pakkisime kaasa mõlemale oma kohvitopsid ja võtsime Telliskivis latted kaasa. Telliskivi Rimi juurest pöörasime Kopli poole teist teed pidi, kui tavaliselt käime, ja tegime ilusa lopsaka peaaegu kahetunnise ringi. Laps kärus magas mõnusalt või siis üleval olles uudistas vaikselt. See kant on nii mõnus ja teistsugune. Telliskivis on uute ideede aura ja hipsterihõng, sealt Kopli poole minnes leiab hulgaliselt huvitava arhitektuuriga, aga lagunevaid maju. Perspektiiviga ala, noh. Kindlasti need tulevikus tehakse korda ja korterite väärtus tõuseb mitu korda. Aga majad ise on võimsad, kõrgete lagedega, mõnel on huvitavas kohas rõdukesed või sambad...staliniaegne arhitektuur. Need nii võluvad mind.
Meil oli nii hea jalutuskäik, rääkisime lihtsalt mitu tundi juttu ja üldse mitte lapsest. Me olime nagu vanasti! Olgu, me tunneme üksteist aasta, aga no me olime nagu esimestel kuudel :D
Tagasi jõudes beebs endiselt magas ja pole veel siiamaani, mitu tundi hiljem, ärganud. Saime rahulikult süüa, mees ja tema poeg läksid ühe poja sõbraga spasse ning meie jäime beebiga koju hoidma. Maja on korras ja sain ilusti blogi trükkida. Ma väga naudin lapse pikki unesid, mida ta päeval enam väga tihti ei harrastagi. Praegu rinnad juba ütlevad, et aeg on süüa anda! Aga ma ootan ta iseenesliku virgumise ära, sest uni on ka väga oluline ja ei saa salata, et õnnis vaikus emmele ka.
Rindadest veel nii palju, et esimest korda elus naudin büsti olemasolu. Spas erinevaid bikiinide ülaosasid selga proovides jäi mul küll suu lahti, sest elus pole ma sellist asja kogeda saanud. Kõik need ülaosad olid mu tavaliste väikeste rindade jaoks ja neid üle uute piima täis rindade venitades oli tulemus peaaegu ebaviisakas:D Lehvitasin neid uhkelt mehe ees ja käisin tükk aega toas niimoodi ringi. Tõesti nagu rinnaopi-efekt on. Aga muidu olin oma endistega ka väga rahul ja kui oleks valida, siis eelistaksin ikka väiksemaid. On hästi mõnus ja kerge, ei pea rinnahoidjat kandma, selg ei lähe iial valusaks...
Aga nüüd Kaurindus ärkas, lähme söödame tal kõhu täis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar