Väike ninatark

Väljas on juba nii võrratu, et see on lihtsalt... noh, võrratu. Ilusa ilmaga võtan kaasa raamatu ja natuke süüa ja lähen Lossimägedesse ning tõmban ennast kuskil pingil päikese käes kerra. Mõnus on.

Käisime Natiga väljas jalutamas ja ühe kohviku terrassil istumas. Koht ei olnudki seekord meie (kelle vana, kelle praegune) töökoht. Me oleme lihtsalt nii palju arenenud, et me enam ei käi seal!  

Mingi saavutus ka mu elus. Jess.

Proovisime kohvikokteile (kohv ja jäätis), mis olid tõesti päris head, ja kolasime natuke kaubamajas, kus ma lasin endale prooviks ühte lõhna peale. Ainult ühe sortsu, mitte metsikult palju. Ja see parfüüm, ehkki ta polnud üldse paha, häiris mind lihtsalt terve ülejäänud õhtu ning ajas mul pead valutama. Püüdsin seda randmelt maha pesta, aga siiamaani on natuke tunda.

Sellepärast ma parfüüme ei kannagi. Need ajavad mul alati pea valutama. Ja seepidest kasutan kangekaelselt ainult lõhnastamata lasteseepi. Ning naha niisutamiseks mandliõli.

Laupäeval käisin Tiina juures, kus mul õnnestus jälle peaaegu magama jääda. Ma ei saa aru, mis teema mul sellega on, et iga kord Tiina juurde magama lähen, aga see hakkab juba piinlikuks minema. Heitsime voodisse pikali, mina, laps ja Tiina, ning Tiina hakkas meile raamatut ette lugema. Mina jäin peaaegu tukkuma, Tiina jäi lihtsalt uniseks, ja ainus, kes ainsatki unisuse märki ei ilmutanud, oli laps. Nagu alati. 

Hiljem istusime köögilaua ääres, ajasime juttu ja näksisime minu külakostiks toodud Draakoni komme (mul on nendega selline nostalgia, ma lapsena sõin neid alati ning lugesin sinna juurde "Kreeka mütoloogiat"). Laps sirutas end üle laua, võttis kommi ja märkis Marilile: "Vaata, et homseks ka jääks, Marili. Ära söö kõike ära."

Kaussi oli jäänud ainult kaks õnnetut kommikest.

Ma pistsin niimoodi irvitama. Kindlasti oli laps seda mingil hetkel enda kohta kuulnud. Laste juures tuleb nii ettevaatlik olla, nad jätavad nii ootamatuid asju meelde ja ilmutavad oma tarkust vahel kõige kummalisemal hetkel.

Läksime teise tuppa ja laps ütles veel ukse vahelt Marilile: "Ära siis söö kõike ära!", nagu Marili oleks maailma suurim maiasmokk.

Nii et Marili, kui sa seda loed, püüa midagi homseks ka jätta.