Kaks päeva olen jõudnud tööl käia ja täna on juba vaba. Magasin kaua ja käisin linnas chai lattet joomas, LP laupäevalehte lugemas ja sõpradele sõnumeerimas - minu jaoks täiuslik laupäev.
 |
| Vot niimoodi käisin |
Pärast jalutasin vanalinnas ringi. Kohtasin ainult soomlasi. Natuke tibutas, aga soe oli.
Tšekkasin huvi pärast netist, kas minu endise Viljandi korteri üürikuulutus on üleval. (Jah, ma stalgin isegi oma korterit!) Oli küll, ja natuke oli üüri juurde pandud. Üüriturg on paari aastaga kallimate hindade suunas tüürinud. Uutel piltidel olid juba minu pandud kardinad ja dušikardin ja päevatekk peal.
Erilist raskust tal selle väljaüürimisega vast ei tule. Kui mina talle väljakolimisest teatasin, siis juba samal õhtul käis ta ühe vaatajaga sees. Sümpaatne korteriperemees oli ka, iial ei olnud mingeid probleeme ega midagi. Korterit üle andes ma näitasin natuke süüdlaslikult köögisahtlite nuppudele, mis ma olin ära lõhkunud. Kaks tükki. Ja üks sahtel oli üldse eest ära tulnud (totaalselt mitte minu süü!). (Kunagi pole minu süü.)
"Sorri," ütlesin ma.
"Sellest pole midagi, need saab kerge vaevaga välja vahetada," ütles korteriperemees rahustavalt. "Mul on uued nupud olemas. Ja sahtliukse saab tagasi liimida."
"Me kogu aeg ütleme, et kui midagi katki läheb, tuleb kohe sellest teada anda, et saaks ära parandada," ütles kinnisvaramaakler kõrvalt poolnaljatamisi. "Aga millegipärast keegi kunagi ei tee seda."
Igatahes õhtul tuleb mulle juba mu esimene külaline, kelleks on Tiina! Plaanime koos Eurovisiooni vaadata ja niisama mõnusad olla. Ainult kahjuks unustasin ma tualettpaberit osta, nii et mina ei tea, kes peab nüüd Tiinale teatama, et vetsus käia ei tohi.
Ma võin vetsuukse peale lihtsalt sellise sildi panna: Remondis...
Ah, ma ei tea, ma vist lähen ja jalutan natuke mere ääres. See on siit paarsada meetrit minna, milline õndsus.
Aga mu kodupood on jälle Maxima! Ha!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar