Just ma uhkustasin siin, kuidas ma enam oma vanas töökohas hängimas ei käi. Nojah, eile õhtul vaatasin läpakast miljonindat korda "Vastikuid ülemusi", kui mul poole pealt metsikult igav hakkas. Akna taga viipas kutsuvalt maiõhtu ja ma panin end uuesti riidesse ja läksin töö juurde istuma ja Natit segama. Megamahe on sellisel õhtul jalutada ja tunda sooja maiõhku oma näol.
Varsti oli meil seal juba suurem seltskond, sest, noh... meid ikka kutsub sinna. Aga tore õhtu oli.
Täna sõin jäätist ja jalutasin töökohast jumala asjalikel põhjustel läbi. Et oma tervisetõend kaasa võtta. Terrassil istus aga Willy, päikseline naeratus näol, päikseline päevitus põskedel ja päikseline nokamüts peas. Ma istusin ka maha sooja päikese kätte ja me lobisesime natuke aega hakklihakastmest ja täiesti kogemata segasime jälle Natit.
Mingi hetk vaatas Willy mulle tähelepanelikult otsa ja hakkas midagi hämmeldunult küsima.
"Sa tahad küsida, kas mul on uued prillid, on ju?" katkestasin ma teda ja naersin koos Natiga. Kohe esimesel päeval, kui ma uued prillid sain, käisin ma töölt läbi. Nati ja Willy olid tookord mõlemad tööl ja me rääkisime pikalt mu prillidest. Aga Willyl on suurepärane oskus end vahepeal välja lülitada, kui teda jutt ei huvita või midagi. Igatahes tema küsis mult paar nädalat hiljem megahämmastunult, kas mul on uued prillid :D
Ja ma lihtsalt tean, et paari kuu pärast, kui ma neile jälle külla lähen, küsib ta minult sedasama.
Siis juba tuli Miko ka ja jälle oli seltskond koos. Jalutasime läbi linna bowlingusse. Deem, kus täna oli alles suveilm. Täiega nautisin seda ja päikest sain ka.
Bowlingus kaotasin :( Aga see polegi oluline. Oluline on olla see, kes teisi kõige rohkem segab ja teiste nimesid mängu algul valesti kirja paneb. Nendes kategooriates ma võitsin.
Lõppu üks väike pildike Päärist eelmisel nädalavahetusel, kui me kõik Puhjas käisime ja valetamist mängisime:
Loom ronis Liisu koti peale ja seadis end sinna mugavasti sisse. Mina ei jäta kunagi kasutamata võimalust kellelegi, isegi loomale, tünga teha, nii et võtsin kotisangadest ja viisin Pääri väikesele ringsõidule. Ja tal oli jumala suva. Ta ei kavatsenudki põgeneda või kurja nägu teha. Tegelikult oli tal selline olek, et lõpuks ometi austab keegi teda vääriliselt ega lase tal omaenda väikeseid jalakesi kangeks kõndida.
Üks korralik kiisu võtab ikka takso.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar