Mingid Eurovisiooni-järelkajad on minulgi veel kirja panemata.
Kõigepealt, jube põnev lõppvõistlus oli. Selle kohta, et mul konkreetne lemmik puudus, oli küll närvesööv. Algul ma ei saanud sellest uuest hääletussüsteemist sotti, aga hiljem tundus see aina parem ja parem mõte. Ja kui lõpuks olid alles ainult Ukraina ja Venemaa, närisime Tiinaga küüsi ja kiljusime. Kes võidab? Kes võidab??
Jah, võib-olla läks see kõik tõesti liiga poliitiliseks. Samas kui inimesed on valmis sellist sammu astuma, et ühele riigile oma toetust ja teisele oma meelepaha niimoodi näidata, siis võib-olla see teine riik on tõesti midagi valesti teinud.
Aga saatejuhid olid üle prahi. Petra Mede mulle algul üldse ei meeldinud, aga mida saade edasi, seda rohkem hakkas meeldima. Mans Zelmerlöw oli lihtsalt liiga kuum. See oli juba naeruväärne. Me mõlemad Tiinaga arvasime, et ta on lihtsalt liig. Ja ta inglise keel oli ka superhea (ja prantsuse keelt rääkis ka, nagu ühes poolfinaalis kuulsime).
"Issand, kuidas ta silmad säravad," ütles Tiina natuke hämmastunult.
"Ma tean," nõustusin ma. Kuna mul on nõrkus inimeste vastu, kelle silmad säravad, kui nad millegagi tegelevad, mis neile meeldib, siis ma püüdsin väga aktiivselt kõrvale vaadata, et Mansi mitte ära armuda.
Ja erilised kiitussõnad lähevad minu poolt võistluse huumoriküljele. Rootslased oskavad tõesti enda ja kogu selle eurotralli üle mõnusalt nalja heita. Päris mitmed vaheklipid panid mind itsitama, rääkimata fenomenaalselt heast "Peace peace love love" laulust, mille Petra ja Mans esitasid. Me Tiinaga enam-vähem väänlesime naerust.
Kui ma pean ütlema, mis laul mulle isiklikult meeldis, jään hätta. Venemaa ja Ukraina laulud jätsid mõlemad mu külmaks. Tegelikult Austraalia oma oli hea, ja ma hakkasin vaikselt lootma, et Austraalia võidab, sest see oleks nii lahe tüng, Austraalial võita Eurovisioon. Nad on Euroopast päris kaugel! See oleks nii ootamatu olnud ja nii palju küsimusi tõstatanud, nagu "Kes järgmise aasta Euroka korraldab" jne.
Aga nii siiski ei läinud.
Rootsi laul oli vast ka päris hea. Selline natuke hipster.
Seda tümitamist, mille osaliseks vaene Jüri tagantjärele saanud on, on küll paha lugeda. Laske inimesel olla. See polnud üldsegi halb laul ja hääl näiteks on Jüril fenomenaalne. Kas "Goodbye to yesterday" eelmisel aastal oli parem laul? Hell no! Lihtsalt see aasta polnud meie aasta ja laulu esitus jne polnud kõige õnnestunumad. Vaevalt et see maailma lõpp on.
Paljud kommentaatorid ütlevad ka (nagu igal aastal peale lauluvõistlust), et Eesti Laulu süsteem on süüdi ja eestlased on süüdi ja et see süsteem on oma aja ära elanud. Aga ma ei saa aru, millest nad räägivad, kui eelmisel aastal läks jumala hästi? Sama süsteem oli. Birksil läks päris hästi, Ott Leplandil läks hästi, minu arust Sandra Nurmsalu sai kõrge koha... Yolo ju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar