Olen terve päeva pakkinud ja koristanud. Asju sorteerinud ja ära visanud. Mu uus korter on küll ilus, aga imetilluke, praegusest mitu korda väiksem, nii et ma ei usu, et ma sinna midagi väga ära mahutan.
Kolimine on naljakas. Paneb sind mõtlema erinevate eluetappide peale. Kuidas mul praegu on vist ikka liiga palju asju. Kuidas ma lapsehoidjana ühest perest teise kolides võtsin ainult oma kohvri ja mingi koti veel ja nii ma läksin. Elatud sai ju ikka.
Ja Viljandi on mu vastu hea olnud. Tore linnake. Tiina ähvardas mind telefonis, et ma kunagi siia tagasi kolin. Jumal sedagi teab.
Mälestused hakkasid piinama, aga ma ei lasknud neid ligi, vaid viskasin ära, mis visata andis, ja ülejäänud asjad toppisin suurtesse prügikottidesse.
Ja klaasid panin kingakarpi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar