"Trainwreck" ehk eesti keeles "Nagu hunnik õnnetust" mulle ja Liisule üpriski meeldis. Ma ütleksin, et film oli küll mitte suurepärane, aga okei, päris sarnane Amy Schumeri Comedy Centrali sarja sketsidega, palju sõnamänge. Amy, kes oli ise kirjutanud stsenaariumi, mängis jälle tegelast nimega Amy, samasugust nagu sarjas: elu nautiv, jooke nautiv ja mehi nautiv suurlinna naine, kellel on probleeme pühendumisega ja lähedaste suhetega.
Bill Hader, kes mängis meespeategelast, oli küll võrratu. Ja ma tundsin ära nii mõnegi Saturday Night Live'i näitleja ja palju Amy sarja näitlejatest. Kui nad filmi tegelasi valisid, siis võtsid ikka siseringist.
Peale filmi käisime Liisuga ujumas, kusjuures vesi oli tõesti soe ja mõnus. Tunnike rannas möödus kiiresti. Siis tšekkasime üle Eedeni taga asuva tivoli. Valisime ühe üpris ohutu atraktsiooni, mis ainult keerutas ega läinud lähedalegi meid pea alaspidi viskamisele. Sellest hoolimata keerutas see meid ikka päris segi ja rohkem ei tahtnud me milleggai sõitma minna. Võib-olla aitas kaasa palav ilm, aga meil oli tsipa paha pärast küll.
Kesklinnas saime kokku Marili, Tiina ja lapsega ning sõime Pahades Poistes võrratut kukeseenekastet värskete kartulitega. Ka teenindus oli väga hea, aga sellele seenekastmele mõeldes hakkab mul praegugi ila tilkuma. Mmm...
Mingi hetk mainis Tiina, et Pahade Poiste asemel oli selles kohas kunagi Summ-Summ. Kümme minutit hiljem teatas laps meie jutu vahele:
"Siin oli enne Summ!"
Ma muutusin mõtlikuks ning ütlesin Tiinale, et nüüd peab ta igatahes vandumise maha jätma, sest laps imiteerib absoluutselt kõike. Nali naljaks, õnneks Tiina ei vannugi kuigivõrd, aga nüüd vist üldse mitte.
Ja olla on lihtsalt võrratu... Nüüd hüppan bussi peale, et Heleniga Tartus kokku saada ja hääletama minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar