"The Girl on the Train"

Sobrasin Viljandi Rahva Raamatus ja sattusin "The Girl on the Traini" peale, mille pikema kaalumiseta ära võtma pidin, sest ma kuulsin sellest lihtsalt igalt poolt. Raamatuarvustustest ja lehtede "uue raamatu" rubriigist, internetis räägiti juba kavatsetavast filmist.

Tegu pidi olema uue "Gone Girliga", mis ei ole just halb soovitus. Ma pole "Gone Girli" lugenud, aga olen näinud filmi ja see oli võimas.

"The Girl on the Train" haarab kaasa küll. Loo peategelaseks on Rachel, kes sõidab iga päev rongiga Londonisse ja tagasi. Rong peatub alati ühe kindlal tänaval ja Rachel jälgib üht kindlat maja, kus elab abielupaar, keda ta kutsub Jasoniks ja Jessiks. Nad tunduvad nii ilusad, nii täiuslikud, et Rachel kadestab neid. Ta mõtleb neile välja tausta ja eluloo ja ootab iga päev oma rongisõitu, et neid näha, seda enam, et tema enda elu on täiesti tühi. Mees jättis ta kaks aastat tagasi maha, ta on alkohoolik, kellel pole ühtegi sõpra ning ta vallandati joomise pärast isegi töölt. Tõtt-öelda pole Rachelil isegi põhjust rongiga iga päev edasi-tagasi sõita, ta vaid teeskleb töölkäimist, et korterinaaber vallandamisest teada ei saaks.

Asja ei tee paremaks fakt, et Jasonist ja Jessist paar maja edasi elab Racheli eksmees oma uue naise ja lapsega, nii et iga päev peab ta kramplikult sellest majast mööda vaatama.

Ühel päeval näeb Rachel Jasoni ja Jessi majast mööda sõites midagi, mis ta illusiooni purustab: võib-olla nad ei olegi nii täiuslikud. Järgmisel päeval läheb Jess - või Megan, nagu ta nimi tegelikult on - kaduma...

Ma ei saanud seda raamatut käest panna. Alustasin Aida kohvikus, kus peale paarikümmet lehekülge haarasin telefoni ja guugeldasin ikkagi välja, kes mida tegi. Mul ei ole kannatust, et raamatu lõpuni oodata nagu teised. Aga see ei takistanud mul ülejäänud sisu nautimast. Ja ootamatu oli see igal juhul. Põnev. Kodus lugesin kella kolmeni öösel, seni kuni läbi sain. 

Filmi jaoks juba otsitakse näitlejaid. Emily Blunt on Racheli ossa kinnitatud, mis on natuke naljakas, sest raamatus kinnitatakse korduvalt, kui mitteatraktiivne Rachel on. Võib-olla nad teevad Emily Blunti kuidagi filmi-koledaks, aga vaevalt see väga hästi õnnestub.