Yeah, gonna put this song on replay

Ma lõpetasin just reede õhtul kell pool üksteist oma korteri koristamise. Veider viis reedeõhtut veeta, aga ju mulle meeldib...

Eile ärkasin vara ja kohe tuli mõte Pärnusse minna. Tšillisin niisama, panin riidesse ja õli näkku ning pesu pesema, kui mõtlesin korraks bussiaegu tšekata. Ennäe imet, ainus normaalne buss läks täpselt poole tunni pärast. Järgmine oleks minu kärsitu loomuse jaoks juba liiga hilja olnud. Niisiis jäi pesu masinasse, ma panin ripsmetuši peale ja asjad kokku ning jooksu.

Praegusel aastaajal on ausalt öeldes liiga külm, et Pärnus ringi vaadata või midagi asjalikku teha, nii et kui ma sinna satun, jään pmst kesklinna. Seegi kord käisin söömas ja sain oma seentega nuudleid, millest neiu leti taga (ma ei mäleta, kas tegu on sama neiuga, kes eelmine kord) üldse vaimustatud polnud, sest see on erisoov ja neid pole menüüs! Miks ma teen tema elu asjatult keeruliseks?

Kinos tahan tegelikult vaadata "Whiplashi" ja seda Lindmehe-filmi, sest mõlemat on väga kiidetud, ja Oscari-teemas on nad ka sees. Kahjuks olid mõlemad filmid kavas liiga hilja, nii et mul poleks enam bussi tagasi läinud, ja nii vaatasin mingit mõttetut komöödiat. See polnud hea, aga ka mitte kõige hullem asi, mida ma elus näinud... See on ju ka midagi väärt, eks ju?

Täna oli mul lihtsalt meeletult halb tuju. Iga väiksemgi asi ajas närvi. Käisin ainult korraks linnas, ent ilmselt oleksin selle võinud ära jätta, sest lihtsalt minu ees liiga aeglaselt kõndivad inimesed või ebaviisakad müüjad nii kohutavalt vihastasid mind. Ma ei tea, mis lahti on. Viisin ebaviisakate töötajatega raamatukokku selle kuradi "Punase ja musta" ära, millega ma jõudsin leheküljeni 175, kuni lõpuks endast kahju hakkas. Asemele võtsin "Meistri ja Margarita". Kui juba klassikat lugeda, siis vähemalt midagi head. Ma olen seda küll päris palju lugenud, aga iga kord on uuesti hea.

Ja ostsin kontserdipileti ära, sest mina ja Tiina läheme Londonis mingile sümfooniakontserdile. Mõistagi kaevas selle välja Tiina, aga mina olin omalt poolt lahkelt nõus, sest tavaliselt ma ei käi sellistel asjadel ning see on midagi teistsugust. Midagi teistsugust, kui need seitse laulu, mida ma viimastel päevadel järjest kuulanud olen. Mingil seletamatult põhjusel panin oma telefoni ainult seitse laulu. Ja siis sõitsin Pärnu. Bussisõit sinna on poolteist tundi. Bussisõit tagasi on poolteist tundi. Ja linna peal olid mul samuti kogu aeg klapid kõrvas. Valida oli mul ainult nende vahel:

Marten Kuningas - Oota mind veel

Milky Whip - My love

Marilyn Manson - Speed of pain 

Marilyn Manson - Into the fire

Bastille - Things we lost in the fire

OneRepublic - Love runs out ja

ZHU - Faded.

Võib-olla sellepärast ma täna selline vihane herilane olingi. See mässas mu psüühikaga.