reede, 23. jaanuar 2015

Oli meil töökoha pidu ära. Mina olin sel päeval üksi tööl, panime varem kinni. Olin plaaninud end pärast natuke üles lüüa, meiki värskendada, midagi juustega teha...Ei! Mul läks nii kiireks, et jõudsin vaevalt riided ära vahetada ja majast välja, kui juba pidu hakkas. Esiteks läheb üksi vahetuses olles lõpetades nagunii kauem aega, sest teatud asjad on vaja ära teha, ja kui on tööl kaks inimest, siis üks on all klientidega ja teine koristab/viib/teeb ära igasugu asju. Kui oled üksi, saad neid tegema hakata alles pärast sulgemist. Ja lisaks on inimesi, kellele üleüldse ei meeldi õigel ajal ära minna. Sest meil on lihtsalt nii tore.

Pidu oli väga viis. Restoran, kus me seda pidasime, mõnusa rahuliku õhkkonnaga ja hubane. Sattusin sinna esmakordselt, aga arvan, et lähen veel tagasi. 
Mul pole varem töökoha jõulupidu kunagi olnud, aga ma alati kuulen lugusid, kuidas sellistel koosistumistel üle pingutatakse, end segi juuakse ja igasugu piinlikke asju tehakse. Meil midagi nii hullu ei olnud, kuigi söökide/jookide koha pealt keegi end tõesti tagasi ei hoidnud ja naljad läksid õhtu edenedes aina kahemõttelisemaks. Hiljem läksime ühte pubisse edasi ja ma tantsisin meeletult selle karaokemuusika järgi, mis tavaliselt on kohutavad eesti laulud. Mind tõesti ei huvita, peaasi, et endal lõbus on.

Kuskil poole ühe ajal tundsin, et nüüd on olnud maksimaalselt lõbus ning edasised joogid mind enam lõbusamaks ei muuda, vaid ainult unisemaks. Tundub vara, aga me alustasime ka vara! Kõndisin siis mööda lumist linna koju, laulsin oma muusikale kaasa ja tegin selfisid ning muidu lollakaid pilte.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar