neljapäev, 15. jaanuar 2015

Seekord nad kohe tõesti ei taha mu verd

Mõni aeg tagasi kirjutasin, kuidas doonorikeskus saatis mulle kuu aega tagasi kutse tulla verd loovutama, ja siis kohe järgi vabanduskirja, et kutse saadeti kuu aega liiga vara ja et veel ei tohi ma tulla. Noh, nüüd sain uue kutse ja kuna ma eile olin nagunii Tartu minemas, läksin sealt läbi.
Üleliigse sõbralikkusega ei ole sealsed töötajad minu arvates kunagi hiilanud. Väga napisõnalised. Noh, professionaalid. Teevad lihtsalt oma tööd.
Eile siis selgus, et mu hemoglobiin ehk rauatase veres on liiga madal ja ma ei saa verd anda. Küsisin, mis on miinimumtase ja millal ma võiks tulla uuesti proovima (miinimum kahe kuu pärast). Neiu, kes minult vereproovi võttis, soovitas mul seni maksa ja veiseliha süüa. Selle koha peal oleksin pidanud vait jääma, aga ma paotasin suud ja ütlesin: "... või midagi taimset."
Sellest tuli nii suur teema, et ma kohe kahetsesin. Neiu kutsus ühe möödakõndiva arsti ja palus, et ta soovitaks mulle, mida taimset süüa, millest rauda saab. Arstile see teema ei meeldinud, ta vastas, et taimne raud üldse ei imendu, et ma peaksin arsti juurde minema, rauatablette võtma ja üleüldse ikkagi liha sööma. Eee, tegu oli ülekaalulise naisega. Palun seleta mulle veel, kuidas sinu dieet on tervislik. Kuidas liha või pigem lihalaadsed tooted, mida sa arvatavasti sööd, on sind nii terveks ja tugevaks teinud.
Ma tean päris palju lihasööjaid, kellel on krooniline rauapuudus. Palun seleta seda.
Arst ütles veel, et küllap ma igapäevaelus saan sellise rauatasemega veres hakkama, aga doonoriks ma üleüldse ei sobi. Selle peale ma vihastasin ja näitasin oma täidetud kaardile laual: "Kaks eelmist korda sobisin väga hästi."
Siis noogutasin ja naeratasin ja kuulasin, kuidas mulle veel jutlust peeti, ja lõpuks tulin tulema. Tegelikult endale oli see tulemine kasulik, saan hakata rohkem ube ja tomateid ja avokaadot sööma. Muidu mul poleks ju aimugi olnud, et rauda liiga vähe. Ainult kahju, et verd ei saanud anda, ja kahju selle suhtumise pärast. Ma tõesti ei usu, et ma enam sinna kiibitsema lähen, ei kahe kuu pärast ega hiljem. Ja mingeid tablette ma ka sisse süüa ei kavatse.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar