Ma armastan, kuidas mul toas neli küünalt põleb. Ma armastan, kuidas siin on nii ilus ja puhas, sest keegi viitsis täna koristada. Ma armastan seda rahu ja vaikust. Ja seda, et mul on toas soe, kuigi väljas pakane paugub.
Ajasin muudkui internetis asju. Pikendasin raamatukogu tähtaegu, ostsin kõneaega, maksin arveid, tellisin kontaktläätsesid ja püüdsin leida meile Tiinaga jaanuari lõpuks hea hinnaga transporti lennujaamast Londonisse. Esiteks eelistaks Tiina bussi ja mina rongi, sest ronge ma tunnen paremini ja need on mugavamad ja kuidagi loogilisemad. Kokkuleppele me ei jõudnudki, sest me ei saa minna otserongiga, sest tagasi tulles ei lähe me otse lennujaama, vaid teeme väikese vahepeatuse Bishop's Stortfordis. Nii et igal juhul vajame tavalise rongi edasi-tagasipiletit ja igal juhul tuleb see kallis, minu meelest mitte mingi soodukaga võrreldes kohapeal ostmisega. Ja siis võiks juba kohapeal osta...
Ning läätsesid firmast, kust ma enne olen tellinud, Eesti saata ei saa. Ma ei viitsinud hakata otsima mingit Eesti internetipoodi, sest ma juba tean oma läätsede kvaliteeti ja need on head, neil on mu suurus ja tugevus ja kõik olemas ning hind on ka absurdselt odav. Niisiis lasin need hoopis Bishop's Stortfordi saata ja võtan jaanuari lõpus sealt endaga kaasa. Selline kavalpea olen ma.
Käisime bowlingut mängimas. Ma olin viiest inimesest stabiilselt neljandal kohal... või kaotasin. See ei takistanud mind teistele "Koba!" või "Suhteliselt nõrk esitus" või "Kui ausalt teada tahad, siis see läks sul suht kogemata" karjumast. Pärast tegime neli mängu piljardit ja mul oli lausa rõõm tunnistada, kuidas kõik teisi segama ja kommenteerima olid hakanud. Mängu võlu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar