Niiiii võrratu on väljas, kõik õitseb ja lõhnab. Läksin eile pärastlõunal häälega linna ja sain taaskord esimese auto peale. Tõesõna, ma oskan värki. Autos oli kaks kiilakat meest, kes minuga kahjuks peale "kus sind maha panna" sõnagi ei rääkinud, küll aga omavahel. Ühel neist oli juhtunud hiljuti selline lugu, et sõber palus tal oma tiibeti mastifile pai teha. Kiilakas siis tegi ja koer oli nunnu jne, aga pärast ütles koeraomanik: "Ah ta siis täna ei näksanudki, tore. Ta siin on ikka kippunud hammustama. Ma tahtsin näha, kuidas tal täna tuju on."
Ma püüdsin mõelda, kui kõvasti täpselt ma sellisele sõbrale virutaks, aga siis sain aru, et ma poleks kunagi seda koera paitama läinudki, sest et ma koeri kardan.
Käisin Liisul ta töö juures külas, kus oli ülikena, ja tšillisin niisama. Sain Mihkel Muti "Kooparahvas läheb ajalukku", mida ma olin juba ülikaua lugeda tahtnud. Raamatupoes lehitsesin Chelsea Handleri naljakat "Halloo, valge viin!", mida olen juba lugenud, kui märkasin, et see on vaid ühe euro peale alla hinnatud, ja siis ma muidugi pidin ta ära võtma. On sellel naisel alles elu olnud! Metsik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar