Liis hakkas nutma, kui ma talle kaardi üle andsin, ja ütles, ma rikkusin oma tobedustega ta sünnipäeva.
Johnny Deppi film, mida me Mariliga vaatamas käisime, Transcendence või eesti keeles Piire ületades, oli selline... kummaline. Polnud väga halb, aga hea ka mitte. Ma istusin pärast filmi lõppu natuke aega toolil ja olin nagu malakaga pähe saanud, sest lõpp oli lihtsalt nii imelik. Mitte heas mõttes. Johnny ise on ka nagu oma sära kaotanud. Kunagi kõik armastasid teda ja nüüd on kõik parimal juhul leiged. Ta räägib ka kuidagi nii naljakalt, ikka nagu kapten Jack Sparrow maneeridega, nagu oleks kergelt pilves.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar