Tuhat ja üks poni

Meie emaga ei aja kunagi tühja loba. Me oleme kas vait või ajame täisloba. Nagu Ridcully...
Näiteks jalutame ja hakkame millegipärast rääkima ponidest, sest üks pere siin lähedal pidas ponisid. Ja kuidagi - võimatu on jälgi ajada ja meenutada, miks - hakkasime kõigisse eesti telesaadetesse "poni" sisse pikkima. Ponipidu. Ponivillak. Kättemaksuponi. Parim poni. Seitsmesed ponid. Me armastame ponisid! Ponivisioon. Aktuaalne poni. Äraponija. Ponipealtnägija. Ponilaev. Poni võim. Viimane poni. Ponitunne. Punased ponid. Tuhat ja üks poni.

Ma võiks lõpmatuseni edasi minna. 

Ning hommikul panin talle tema puhta pesu ja sokid diivaninurgale, et ta saaks need kappi panna. Ema aga peitis need kahe diivanipadja alla ära, et neid näha poleks, ja jooksis naerdes minema. Need on ikka veel seal, ja praegu on juba õhtu. Milleks kõigeks laiskus võimeline on....