Tsirkus

Kaur sügises

Tsirkus on linnas!

Käisin üleeile Kauriga jalutamas, ta käis veel lihtsalt oma pikkade käistega ja suvemütsiga peas. Aga nina tõmbus punaseks, tal oli külm. Eile siis panin talle meriinovillast mingi kerge kombe ning mütsi ja kindakesed, jalgade peale teki. Ikka oli tal külm! Mitte et ta oleks kurtnud, aga ninake oli külm ja käed-jalad ka. Vaatasin siis, mida teised emad oma samavanadele lastele selga on pannud, nägin, et paksud kombed juba. Hmm, see polnud mulle pähegi tulnud, et need asjad on ju ka olemas. Aga kas ka meil? Kaevasin kuskilt välja koti veel suurte või väga soojade riietega Kauri jaoks, kõik sõprade-tuttavate annetatud. Sealt tuli välja paar paksemat kombet, millel mõnusasti kapuuts olemas. No vot sellises kombes oli tal hea, õõtsus seal mõnusasti vankris, kapuutsi jänkukõrvad kiikumas, ja jälgis ümbrust.

Ma selliseid pakse kombesid vist tal varem polegi kasutanud, kuigi ta sündis talvel ja hakkasime kohe iga ilmaga väljas käima. Aga tal olid meriinovillast kergemad kombed ning soojakott vankris ning siis ta ainult lesis ja talle ei tulnud kunagi tuult sinna sisse ehk ta vaevalt tunnetas külma. Nüüd ta tahab väljas ainult istuda ja on täielikult tuulte käes ehk sellised paksud riided täitsa omal kohal.

Samast kotist leidsin ka vahvad tunked, mis nagu tsirkuseartistile mõelnud. Mees kirtsutas nina ja küsis, miks ma vihkan meie last, aga minu meelest on see nii nunnu! Küll ta on armas pontsu ja värviline selles, ning hea soe on põrandal ringi trööbata. Meie tsirkusekaur.

Täna on nii produktiivne hommik olnud. Meie tõusime seitsmest, hakkasime süüa tegema või põrandal käputama, mees magas tagatoas edasi, sest tema oli poole öö pealt kisakauriga diivanile magama tulnud ja veel unine. Mina laiutasin nagu kuninganna suures voodis...

Poole üheksaks oli mõlemal söödud, nõudepesumasin tühjendatud ja köök korras, pesu pestud ning Kauril tuli juba kätte hommikuune aeg. Läksime issile kaissu, et ta voodist välja ja tööle ehmatada - uus vahetus magajat pidi peale tulema. Nii kui Kaur voodisse sai, ta moepärast korra röögatas ja siis nägin juba, et silmad vajuvad raskeks. Paari minutiga ta juba tudus.

"See on ikka päris hämmastav," ütles mees. Jep, Kaur on üldiselt päris hea magaja ja päevastele unedele jääb kergesti. Talle vist sobib ka, et meile on kujunenud ilus rutiin, ta teab alati, et poolteist-kaks tundi peale hommikul ärkamist saab ta juba esimesele unele. Kunagi tundus mulle tüütu, et väikese lapsega peaks päevakava nagu tema järgi käima ning pisibeebina ei käinudki, vaid tegime kõiki asju siis, kui mina tahtsin. Kaur magas lihtsalt igal pool ja enamasti üldse õues, uinudes kohe, kui välja sai. Suurema lapsega aga kujuneb vist loomulikult see rutiin ikkagi välja. Lapsel on vaja kaks korda päevasel ajal magada ning kui talle seda mitte võimaldada, siis saad tagajärgi ise tunda. Eile just tahtsime Mariliga linnas kokku saada ning kui ta küsis, mis kell, tabasin end kalkuleerimast, mis ajal Kaur üleval on, et siis minna.

Samas teine päevane uni on meil natuke ujuvam, kõikudes vist lausa kahe tunni sees. Ta võib magama jääda pool kaks või pool neli või millal iganes sinnakanti ning magada loodetavasti lausa kaks tundi.

Aga nüüd ta teeb teises toas häält, hommikuuni on täis magatud. Tšaupakaa!