Huh, tänane päev proovis veidi närve. Öö oli küll väga ilus: laps ärkas korra 12 ajal, lutt suhu ja tudus edasi; siis sõi kell 3, mis on väga hea seis - viimasest toitmisest enne und möödas 7 tundi... ja siis pool 7. Ja siis enam natuke edasi tududa ei tahtnud. Mina tahtsin. Mitte et ma oleks nii hirmus unine olnud, sest magasin väga hästi, aga ma ei oska Kauri päevaplaani paika panna, kui me kõik nii vara ärkame. Tal jäävad siis unede vahele liiga pikad ärkvelolekuajad ehk ta üleväsib koledasti. Ja seda eeldades, et ta teeb ilusad ületunniajased, heal ajal isegi kahetunnised uned. Aga kui ta teeb veel alla tunni mõlema uinaku ajal? Siis on ta seda väsinum ning ärkvelolemise aeg seda pikem.
Kui mees on kodus, siis ta tihti sel ajal peale hommikutoitmist võtab lapse veel kaissu ja Kaur laseb end veenda, et tunnike võiks veel magada. Minul ta ei lasknud. Aina nuttis ja kurtis nälga. Toitsin teda siis samapalju veel otsa, kokku oli ta rinnal lausa pool tundi, aga peale äravõtmist ikka rahul ei olnud. Mis siis ikka, tõusime üles ja keetsime putru. Juba enne üheksat hommikul ilmutas Kaur väsimuse märke ja panin ta varasele hommikuuinakule. Magas ta pool tundi ja kõik. See lasi päevaplaani ikka täiega vastu taevast ja minu aja endale ka.
Vähemalt ilm oli väga kena, tegime kaks päikselist jalutuskäiku ja Kaur kiikus Stromka ääres mänguväljakul ning uudistas teisi lapsi. Lõunauinakult ärkas ta kõigepealt juba 20 minuti järel, jumal tänatud, lasi end natuke lutitada ja paitada ja magas 25 minti veel, aga isegi see polnud kaugeltki piisav. Teadsin, et meil on vaja talle veel kolmandat päevaund, et ellu jääda.
Teoorias hea, aga kes magama ei jäänud, oli Kaur. Tee, mis tahad, tema ei jää. Näed küll, et ta on väsinud, aga mis teha, haamriga pähe ju uinutamiseks ei pane. Korra röögatasin ta peale küll, kui mitmendat korda teda voodist võtma läksin, aga see ei olnud hea mõte, sest selle peale hakkas ta lausa hüsteeriliselt kõõksuma. Endal ka hakkas siis kohe väga kahju, et vaene laps, ja teda lohutada nüüd andis. Teisel isegi keeruline aeg, nii palju uusi oskusi kogu aeg lisandub ning miski temas lausa sunnib teda käpuliasendisse, nii kui uni korraks kaob, aga siis veel emme karjub...
Vähemalt sain ta nüüd õhtul varasele unele. Muidu on ta uneaeg kell 8, nüüd jäi 7st ja jäi põmdi magama ka. Oleksin võinud isegi poole 7st panna, sest vaeseke oli nii läbi omadega ja aina nuttis. Mis ma teda ikka üles hoidsin... eks ma pelgan, et mis kell ta siis homme hommikul ärkab, aga seda ju ette ei tea, ehk ärkab sulnilt kell 8 ja praegu magab lihtsalt järele oma magamata tunde.
Ja nüüd saan lõpuks natuke puhata ja tšillida. Päris läbi olen omadega. See näitab ikka hästi, et kui laps magab, on kõik okei, aga kui laps ei maga, on perses, viisakalt väljendudes. Ja Kaur tavaliselt magab ikka päris ilusti, tema puhul ei ole harvad kahetunnised uinakud, mis on siis mõnusasti emme jaoks emme aeg.
Ja mõned lapsed ei magagi päeval kunagi üle poole tunni korraga! Vot see oleks košmaar. Kui meil nii oleks, siis mul praegu mingit üheksanda nädala rasedust ette näidata ei oleks, sest me poleks elus uut last (nii vara) peale planeerinud.
Nii et oleme tänulikud meie tavalise seisu eest... ja ma teen endale õige piimavahustajaga ühe mõnusa kakao. Pmst kogu rämpstoidu, mis meil leidus, vohmisin juba päeval sisse, et end millegagi lohutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar