Kaur on juhuslikult samal ajal kolimisega jätnud järele potilkäimise. Ei tea nüüd, kas see on seotud kolimise ja uue ümbrusega või on juhuslik kokkusattumus ning lihtsalt mingi normaalne streik/tagasilangus potile harjutamise vallas, aga kahju on. Võin teda kümme korda päevas potile tõsta, aga ta ei tee seal mitte midagi. Sain temalt sel nädalal kätte vist kokku ühe või kaks pissi. Tihti ta hakkab potile tõstes üldse karjuma, aga kui on rahulikult, siis piilub uudishimulikult ringi ega mõtlegi pissida.
Vähemalt mehel on temaga selles mõttes parem õnn, et kord päevas saab siiski pissi potti kätte, ja mõnikord kaka ka. Teab neid meeste trikke, mis pissima paneb :D Aga loodan, et see läheb üle ja laps hakkab jälle nagu varem loomulikult potti eelistama - esiteks on kahju vaadata teda seal mähkmes marineerimas, teiseks kui ta teeb kõik ainult mähkmesse, siis riidemähkmed annavad sellele kogusele kiiresti alla ning on kohe läbimärjad: nii sisu, ümbris kui ka lapse riided. See suurendab tunduvalt mu pesukogust. Mäletan alles paari nädala tagust seisu, kui nii mõnigi kord olid riidemähkmed ka peale mitut tundi kuivad, sest laps tegi oma pissid potti ja vahepeal ei tekkinudki vajadust mähet kasutada. Kui kuhugi minek, siis laps potile ja täitsa kuiv juba all olnud mähe uuesti alla. Pesu vähem, emme rõõmsam, laps ka kindlasti rõõmsam.
Teiseks on rinnaga toitmine hakanud haiget tegema. Vist on asi Kauri hammastes, mis aina kasvavad ja kasvavad ja on hakanud nibule ette jääma. Ta ei hammusta mind teadlikult ega tahtlikult, aga ta üldine imemisvõte teeb mulle haiget. Olen püüdnud seda korrigeerida, aga ei oska. Ta võtab ikka samamoodi. Ka meeldib talle nüüd rinda mõlema käega mudida, tirida ja küünistada. Oma väikeste teravate küüntega. See pole üldse meeldiv. Kui käsi kinni hoida/ära võtta, siis ta protesteerib kuni nutmahakkamiseni. See tundub olevat seotud näputoitumise alustamisega, et ta tahab oma toitu äkki nagu kontrollida ja ise käsitseda...
Lõunauned on nagu lototron, laps on väsinud, aga magama tihti ei jää. Eile magas ta kogu päevase aja jooksul 30 minutit! Mõelge ise, kui läbi on väike laps sellisest päevast! Siis mingi hetk on ta juba nii üleväsinud, et nutab ja kurdab, hõõrub silmi, samal ajal sehkendab, aga magama ei jää. Emme võib tuhat imet teha, käia jalutamas, uinutada last õlal, istuda juures või jätta laps üksi uinuma, laulda või paitada, aga laps ei uinu. Hädaolukorra-abi on panna ta meie voodisse lamama ja rind suhu, siis ta sööb nii kaua, kuni lõpuks uinub. Toites ei uinunud ta muidu juba ammu, aga vahel see on ainus asi, mis tundub üldse aitavat. Äsja ta niimoodi oma teisele lõunaunele lõpuks jäi.
Öösiti on samuti ärkamised drastiliselt suurenenud. Mees arvab, et lapsel on kõht liiga tühi, mina arvan, et öised lisaärkamised on seotud ehk jälle uue ümbruse stressiga või muidu tähelepanuvajadusega. Laps sööb ikka päris suured kogused nii rinnapiima kui tahket toitu ja mina isiklikult ei usu, et tal kõht tühi on. Mees palus täna luba anda talle õhtul lisaks tehispiima, et mis ta siis öösel teeb. No proovigu siis... Eile öösel ärkas laps vist viis korda ja selline asi teeb üsna kapsaks. Millalgi hommiku poole ööd kuulsin, et ta ärkas ja lobises oma voodikeses karuga juttu. Muudkui seletas ja seletas midagi. Lõpuks tõstsin pea ja nägin, et voodikesest ka kerkis üks pea ning kõhuli keeranud Kaur tabas mu pilku. ta läks nii õnne täis ja lausa säras. Emme, juhhei! Käisin kella piilumas: see oli alles viis. Niisiis sai üliergas lapsuke süüa ja jäeti siis issile kaisukauriks, emme aga kolis oma tekiga elutoa diivanile, et veel tundi kolm rahulikult magada. Õnneks issi kaisus jäi Kaur uskuma ka, et on veel öö, ning unustas oma seletamised ja tegemised.
Aga noh... muidu on ta armas :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar