Hakkame varsti kolima. Tulevase kodu ostu niimoodi, et jäävad alles ka mehe teised kaks kinnisvara, oli valmis kaaluma vaid üks pank ja seda ka siis, kui näitame kontoväljavõttel, et ka korter, kus me praegu elame, toob üüritulu. Pangad üldiselt ei taha üüritulu üldse sissetulekuna arvestada, ilmselt selle ebakindla loomu tõttu. SEB pank aga on valmis seda arvestama, kui näeb mingi perioodi, et see reaalselt laekub. Seega teeme meie ümbermängimist ja kolime ise üürikasse, et see eluase siin välja üürida. Mingit rahalist kasu esialgu sellega ei saa (mees maksab üüritulult ilusti ka makse, pluss teise korteri üürimisel on vaja tagatisraha jne), aga asi on põhimõttes. Tasub praegu sebida ja pingutada, sest see on tulevikus ikka suur võit, kui saaks kõik kinnisvara alles jätta! Müüa saab alati, kui peaks vajadus tekkima.
Uus korter on meile lähedal, vaid kümne minuti kaugusel. Sinna pole enam nii ligi Telliskivi piirkond, küll aga on lähemal Stromka, mis on ka kena jalutamiseks. Ainus, millest mul kahju on, on aia puudumine üürikas. Korter on vaid natuke väiksem meie praegusest, aga aia asemel on suht laokil ala ning betoon. Vähemalt terve kevade ja pool suve oleme lapsega saanud siin aias õitseda, see ka hea! Eile oli jälle kena kuum ilm, liikusime linna peal, mina lugesin värsket Ekspressi ja Kaur takseeris maailma. Tegin talle lutipudelist vihmasadu, et teda jahutada, mille peale ta rahulolevalt kõkutas. Koju naastes läksime aeda, ma laotasin maha suure pleedi, andsin seal Kaurile süüa ning ülejäänud aja ta roomas ja näris muru. See, et ta reaalselt ka muru alla on neelanud (ups, üks ema siin vist liiga palju telefoni passinud samal ajal) sai selgeks eile, kui peale kolme kakamata päeva laps tegi mammutkaka. Seal sees olid rohulibled :D Kartsin, et mees veidi tõreleb, aga ta õnneks vaid naeris. Ta oli koju saabudes Kaurilt tungivalt küsinud, tehes järgi "Tagasi tulevikku" tegelast Biffi: "Where's the poop, McFly??" Kaur siis ei olnud kade ja kakas riidemähkusse. Issi tõstis ta peale pepupesu potile ja seal kakas Kaur eeskujulikult veel natuke. Issi tormas jälle pepupesule. Kaur jätkas oma kakamist ka uude puhtasse mähkusse, sest selle asjaga ei tasu kiirustada. Me olime vaid rõõmsad, et pigem väljas kui sees.
Mees küll karjub, aga mind ausalt kakased mähkmed üldse ei häiri. Oma lapse oma, noh.
Aga mul nüüd ärkas magamistoas üks rõõmus poiss ülekahetunniselt lõunaunelt, lähme toome ta sealt ära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar